PÖFF korraldab mässavate filmide võistluse ({{commentsTotal}})

Kaader filmist
Kaader filmist "Ühe väikese filmistuudio tõus ja langus" Autor/allikas: PÖFF

 

Pimedate Ööde filmifestival kutsus ellu uue võistlusprogrammi „Põhjusega mässajad”, kuhu kuuluvad linateosed paistavad silma eksperimentaalsema vormi või provotseerivama sõnumi poolest.

 

„Sellest ajast peale, kui PÖFF on A-klassi festival, on kasvanud esilinastuse arv ja üritusest on saanud filmitööstuse elav platvorm. Siiski, kuna osa meie tagasihoidlikust missioonist on edendada kultuuri kui arutelude ja arengute pinnast, leiame, et uus avastuste platoo vajab kõige südikamaid ja kontrollivate piirideta filmitegijaid,” ütles programmi koordinaator Javier Garcia Puerto.

Tema sõnul on programmis esindatud autorid, kes aitavad meeli avardada ja välja tuua uusi perspektiive - mässajad, kes oma parandamatu optimismiga ületavad pidevalt filmikunsti piire. „Narratiivile truuks jäädes painutavad nad reegleid ja moonutavad arusaamisvõimet ning sunnivad sel moel ka publikut väljakutsetega silmitsi seisma. Sest film tähendab ühtaegu nii vastupanu kui ka arengut.”

Programmi erilisust rõhutab see, et võidufilmi ei vali välja mitte žürii, vaid vaatajad.

Kavas on kaheksa linateost. Maailmaesilinastub Prantsuse režissööri Siegfriedi Riias filmitud lätikeelne film „Riga (Take One)” - džässilikus meeleolus kulgev linnasüit inimestest, kes otsivad armastust. Rahvusvahelise esilinastuseni jõuab Hispaania režissööri Mònica Rovira Herrero film „Näha naist” - lavastaja isikliku suhte emotsionaalne kroonika, mis jääb kaugele tavapärastest armastuslugudest.

Tõelise maiuspalana on kavas klassik Jean-Luc Godard´i 1986. aastal valminud filmi „Ühe väikese filmistuudio tõus ja langus” äsja restaureeritud versioon – erakordne pilguheit ühe filmi valmimise telgitagustesse.

Kavva kuuluvad filmid:

„Metsikud poisid” (Les garçons sauvages), Bertrand Mandico (Prantsusmaa)
„Loodus võtab tagasi: elu hüljatud maadel” (The New Wild: Life in the Abandoned Lands), Christopher Thomson (Austria-Itaalia-Suurbritannia)
„Väike tuletikutüdruk” (La Vendedora de fosforos), Alejo Moguillansky (Argentina)
„Näha naist” (Ver a una mujer), Mònica Rovira Herrero (Hispaania)
„Jääauk” (Prorub), Andrei Silvestrov (Venemaa)
„Riga (Take One)”, Siegfried (Prantsusmaa-Läti)
„Ühe väikese filmistuudio tõus ja langus” (Grandeur et décadence d'un petit commerce de cinéma), Jean-Luc Godard (Prantsusmaa-Šveits)
„Kas te olete mu filmi näinud?” (Have You Seen My Movie?), Paul Anton Smith (Suurbritannia)

Kokku on PÖFFil nüüd neli võistlusprogrammi, lisaks „Põhjusega mässajatele” veel põhi-, debüütfilmide ja Eesti filmide võistlus.

PÖFF leiab tänavu aset 17. novembrist 3. detsembrini.

Toimetaja: Helen Eelrand



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: