"Riigi jaoks on sein ette tulnud. Kui lähema kuu jooksul ei jõua me teise asutajaga kokkuleppeni, siis riik võtab muuseumis kontrolli üle. Kasutame põhikirjast tulenevat õigust, et häälte võrdse jagunemise korral saab nõukogu esimehe hääl otsustavaks," ütles muuseumi nõukogu esimees Tarvi Sits.

Narva muuseumi nõukogus on kuus liiget, kellest kolm nimetab riik ja kolm Narva linn. Viimastel kuudel on palju probleeme tekkinud sellest, et riigi ja linna esindajate hääled jagunevad kolm-kolm ning otsuseid vastu võtta ei saa. Sel põhjusel nurjus eelmise aasta detsembris ka muuseumijuhi konkurss.

"Ma ei tea, mis on Narva linna sellise käitumise tegelikud eesmärgid, aga võin aimata. Narva linnal on võimalus riigiga kaasa tulla ja oma rahastus taastada. Kui nad seda ei tee, siis tähendab see osade tegevuste kokkutõmbamist, aga muuseumi me sulgema ei pea. Narva kindlus, kui Eesti ja Euroopa Liidu piiri sümbol saab olema valgustatud öösel ka edaspidi. Aga Narva linnavõimude südamele jääb, et peame sel juhul osa tegevuse sulgema ja inimesi koondama," sõnas Sits.

Viie aasta eest lõid Narva linn ja riik ühise sihtasutuse Narva muuseumi edasiseks tegutsemiseks. Kokkuleppe järgi pidi linn jätkama igal aastal muuseumi rahastamist senise 429 000 euroga, millega riik lisas alul omalt poolt 50 000 ja hiljem 100 000 eurot. 2018. aastaks on jõutud olukorda, kus riigipoolne tugi on kasvanud 300 000 euroni. Narva linn seevastu jättis eelmisel aastal maksmata 70 000 eurot ning on eraldanud muuseumile sel aastal vaid neljandiku lubatud 429 000 eurost.

Lisaks on saanud Narva muuseum positiivse vastuse Euroopa Liidu toetuse osas, mille 15-protsendilise omafinantseeringu on lubanud riik ise kinni maksta.