Valdur Mikita:

"Räägitakse, et täiuslik elamise tunne on selline, mida kogeb inimene, kes langeb lõpmatult aeglaselt tagurpidi sirelitesse, käes puust mõõk."

Urmas Vadi: "Pole midagi öelda, tundub, et see võib olla täiusliku elamise tunne küll. Eks me kõik ole vähem või rohkem miskitpidi sellises õndsas seisundis viibinud. Ja ega elult ju muud ei tahagi, kui saaks selle tundega kogu aeg olla. 
Aga selge on, et isegi, kui sul on on aasta läbi olemas sirelipõõsas, puust mõõk ja lõppematult aega, et selg ees sinna sisse vajuda, siis seda sama tunnet enam ei korda. Aga igatsus muidugi jääb. Ja sellepärast me armastamegi Mikitat, et ta oskab sõnastada meie jaoks neid tundeid ja olekuid ja hetki, mis teevad südame soojaks. No muidugi on ka neid, kes ütlevad, et Mikita on soolapuhuja, ajab udujuttu, oma väiteid tihti ta ei seleta ega tõesta – no mis juttu ta ajab! Aga no mis siis, tõde ei tohiks varjutada mitte ühtki head lugu. Ja olgem ausad, Mikitat on eestlastel vaja. Me ju teame neid anekdoote, kus öeldakse, et homme puuakse teid kõiki üles ja siis eestlased küsivad, kas köie peab ise kaasa tooma. 
Või et kui teised vaatavad torti ja mõtlevad, kas see tort maitseb ka hästi, siis eestlane vaatab torti ja proovib ära arvata, mida see tort temast mõtleb. Midagi sellistes anekdootides on ja just sellepärast ongi vaja Mikitat, kes räägib, et eestlastelt ja Eestist on pärit mõtlemine ja seks ja üldse kõik olulised ja head asjad. Jah, Mikita on nagu meie kauaoodatud Kalev, kes saabub koju, puust mõõk käes."

Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.

Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.