Betti Alver:

“Eks mina võin müüjaks minna ka meie Leihbergi poes”.

Urmas Vadi: "See rida pärineb Alveri luuletusest „Lähen müüjaks” ja see tekst on Alveril kirjutatud kuuekümne viiendal aastal. Sain selle aastaarvu teada ühe Betti Alveri koondkogu alfabeetilisest registrist. Ja see on iseenesest huvitav küsimus, kas me peaksime lugema luuletusi teades, mis ajal nad on kirjutatud või siis mitte. Ja eks hea luulega on ikka nii, et ta räägib igal ajal.
 

Mis luuletus see on? See on ühe väikese lapse vaade sellele, et „sa mine hulluks või halliks, kuid palgaga läbi ei saa.” ja siis minnakse linna, sest „linnavärgid on moes.” Ühesõnaga majanduslik seis on selline, et peab kodukohast lahkuma. Kas Betti Alver nägi ette meie haldusreformi ja ääremaastumist? Head luuletajad suudavad seda.
 

Ehk sai ka Jüri mõis oma Tallinnaihaluse sellest samast Alveri luuletusest lugedes sõnu: „Kõik lähevad linna ja linna.” Ja nüüd me näeme, mis olukorra on see Alveri luuletus tekitanud? Kujutame korra ette Alverit müümas selles poes. Ja kujutame ette, et tegemist pole sellise tõmbekeskusega nagu Jõgeva, vaid kohaga, kus pole enam kooli, ega kultuurimaja, arstipunktist rääkimata, seal ei ela väga ka inimesi ja pood on samuti selline tagasihoidlik, võibolla isegi juba kinni pandud, aga seal on üks luuletaja, kes kõigest hoolimata ei lahku, vaid on endiselt müüja Leihbergi poes. Selles on isegi midagi märterlikku."

Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.

Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.