"Me võtsime olemasoleva hoovi kuju ja Põrgulava iseloomuliku teraviku ning pigem ei liitnud siia midagi juurde, vaid võimendasime seda lavatornist tekkiva hoone mahuga. Ja vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuli sulgeda Aida tänav ja selle hoone mahu, mis töötab kohvikuna, püüdsime jätta võimalikult läbipaistva ja päikselisena, vastandudes praegustele ruumidele," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Salto arhitektuuribüroo arhitekt ja võidutöö üks autoritest Maarja Kask. Arhitektuuribürool on varasem kogemus teatrihoonega Põhuteatri näol.

"Võidutöö juures pean ma eriti õnnestunuks publikuala lahendust kõigi oma kohvikute ja fuajeedega. See on valgusküllane, avar, huvitavalt liigendatud ja terviklik lahendus. Ja teiseks – teatrisaal. Suure sügavusega, avatud ja avar. Tugeva potentsiaaliga saamaks täiesti ainulaadseks teatrisaaliks,“ märkis Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Elmo Nüganen.

Võidutöö "Paviljon" tunnusjoon on eelkõige teatrimaja sisehoovi kavandatav eraldiseisev lavatorn-paviljon, mille katuse saab publiku jaoks kasutusele võtta. Žürii otsuses seisab, et siseruumide paiknemine on võidutöös lahendatud külastajale elamust pakkuvalt, positiivne on ka mitmekorruseline, kuid samas mitmest kohast vertikaalis avatud siseruum, mis moodustab ühe selge terviku. Samuti väärib töös esile tõstmist tänavalt maa-alustesse ruumidesse tekkiv vaade.

Ideekavandi puhul tuli arvestada ka muinsuskaitse nõuetega ning selles aspektist jätkab töö žürii hinnangul ammust traditsiooni (Veneetsia harta), mis rõhutab ajaloolisse keskkonda ehitades vana ja uue arhitektuurset eristamist. Võistlustöö lähtub vanalinlikust mahtude jaotusest ja vormist, mis on saavutatud kõrge kelpkatusega. Nii paas kui klaas materjalidena sobivad žürii hinnangul rõhutama vana ja uue kontrasti ning samas ühtsust.

Konkursi võitnud ideekavandi põhjal on tellijal õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ja sõlmida võitjaga hankeleping eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti koostamiseks.

Eeldatav projekteerimistööde teostamise periood on aprill 2018–juuni 2019. Tallinna Linnateatri ehitustööd on kavandatud lõpetada oktoobris 2021. Tallinna Linnapea Taavi Aas kinnitas, et Linnateatri projektile panevad õla alla nii riik kui linn.

Välja jagati viis preemiat: I, III ja III preemia ning kaks eripreemiat.

I preemia

- "Paviljon" (Salto AB)

Tallinna Linnateatri uue hoone arhitektuurikonkursi võidutöö "Paviljon". Sissevaade publikualale. Autor: Salto AB

II preemia

- II auhind (13 500 eurot) anti ideekavandile pealkirjaga Vennad. Töö autorid: Martin Tago, Liis Lindvere, Reedik Poopuu, Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lilian Männikust, Priyanka Kar, Tatiana Päss, Sirkka Johanna Siimso büroost KOKO arhitektid OÜ.

Tallinna Linnateatri uue hoone arhitektuurikonkursi II preemia "Vennad". Autor: KOKO arhitektid

III preemia

- III auhind (9 500 eurot) ideekavandile Godot. Töö autorid: Eva Kedelauk, Peeter Pere, Karmen Silde ja Tarmo Piirmets büroost Peeter Pere Arhitektid OÜ.

Tallinna Linnateatri uue hoone arhitektuurikonkursi III preemia "Godot". Autor: Peeter Pere Arhitektid

Eripreemiad

Lisaks otsustas žürii anda välja kaks 5000-eurost eriauhinda, mille pälvisid ideekavandid Sigma (OPUS architecture ltd. Soomest, autorid: Paul Thynell, Matias Kotilainen, Tuomas Martinsaari, Marco Rodriguez) ja Tagurpidi Vaal (Arhitektuuristuudio Siim&Kreis OÜ, autorid: Kristel Ausing, Andres Siim, Tüüne-Kristin Vaikla ja Urmo Vaikla).

- "Sigma" (OPUS architecture)

Tallinna Linnateatri uue hoone arhitektuurikonkursi ergutuspreemia saanud "Sigma". Kitsa Aida tänava poolse sissepääsu ees asuv avalik ala. Autor: OPUS architecture

- "Tagurpidi vaal" (Arhitektuuristuudio Siim & Kreis)

Tallinna Linnateatri uue hoone arhitektuurikonkursi ergutuspreemia saanud "Tagurpidi vaal" Autor: Arhitektuuristuudio Siim & Kreis

"Ma olen üllatunud, et nägime selle konkursi vastu nii suurt huvi. Lõpparv oli 13, kõik tööd ka kvalifitseerusid ja osalesid konkursil. Tööd olid väga erinevad vaatamata sellele, et väga suuri vabadusi arhitektidele ei antud, sest teatril olid kindlad vajadused ja oli dokumenteeritud, mida teater ootab ja vajab. Aga sellele vaatamata on tööd üllatavalt erinevad, ka saalipaigutuste mõttes," märkis Nüganen oma kõnes.

"Kui räägiksin teatrijuhina, siis peaksin ütlema, et nii mitmegi tööga võiks siit edasi minna. Aga mul oli lisaks au olla ka žürii esimees ja esimehena tahan öelda, et mulle avaldas väga suurt muljet kõigi žüriiliikmete koostöövõime ja tahe. Vaatamata sellele, et selles žüriis oli palju arhitekte ja teatril on omad spetsiifilised eeldused, võis karta, et võib tulla palju eriarvamusi. Et ühed jäävad ühele ja teised teisele poole. Aga midagi niisugust ei ole. Kõik said aru ja püüdsid aru saada teatri vajadustest. Otsisime ühiselt paremat lahendust," lisas Nüganen. Tema sõnul on kaks võimalust. "Tallinna Linnateater on kas nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis, või siis ütleme, et ükskord ehitame me selle valmis nii kui nii."

Arhitektuurivõistlusele laekus kokku 13 ideekavandit, mis kõik kvalifitseerusid. Žürii, kuhu kuulusid nii linna, arhitektide, kultuuriministeeriumi kui muinsuskaitseameti esindajad, valis lõppvooru järgmised ideekavandid: GODOT, PAVILJON, SIGMA, TAGURPIDI VAAL, VENNAD.

Võistluse eesmärk oli parima ruumilise terviklahenduse leidmine Linnateatri hoonekompleksi arendusele aadressil Lai tn 23. Võistlusülesanne keskendus eelkõige siseõue alale, kuhu on ette nähtud uus minimaalselt 350-kohaline Põrgulava ning väiksem 130-kohaline saal. Lahendada tuli veel saalidega seotud publikuala ning abiruumide ja ladude osa ning kavandada siseõu koos 500-kohalise välilavaga.

Ideekonkursi korraldasid Tallinna Linnavaraamet ja Tallinna Linnateater koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.