Näidendi autor, Iiri dramaturg John McManus hakkas kirjutama ema soovitusel. "Ema mäletas, et ma kirjutasin põhikoolis häid esseesid ja muud sellist ning kui ta kuulis, et meie rahvusraadios on kuuldemängu kirjutamise võistlus, siis ta arvas, et ma peaks proovima. Ma tegin seda, võitsin ja see oligi mu esimene näidend," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Viimastel aastatel on autor jaganud aasta pooleks, kevadel ja suvel töötab ta ehitustel või söögikohtades lihttöödel ning kogub ideid, tegelasi ja dialoogikatkeid elust enesest. Talvel sünnivad ideedest näidendid. Nii sai ka Mõnus maatükk alguse ühest remonditavast majast, kus elas üksildane vana mees.

"Tegime isaga ühes majas plaatimistöid, vannituba oli tühjaks tõstetud. Seal majas elas vana mees ning kui ma kogemata nägin tema vanni, mille ta oli viinud pööningule, ei olnud ma näinud midagi nii räpast. Ja nii sündis nali,
et enne vannitamist tuleb vanni vannitada," selgitas näitekirjanik.

"Mõnus maatükk" sisaldab rohkelt vihjeid iirlaste ajaloole ja väljarännule eelmise sajandi algul suure depressiooni ajal. Ehkki peategelased on pärit tillukesest Cavani krahvkonnast, kust autor isegi, ei ole tegemist konkreetsete isikutega.

"Igaüks teab, kellest ma kirjutan, aga ma tõesti ei tee seda. Ikka küsitakse, et kas see tegelane on see või too, ma pean vastama, et tegelikult mitte. Ja selles loos ka, igaüks tunneb oma ümbruses mõnd Hugh Pughd või Rob McNultyt, eriti Cavanis, aga tegelikult on need ju üldinimlikud jooned nagu ahnus, ambitsioonikus ja rikkus," selgitas ta.

"Mõnusa maatüki" lavastas Priit Pedajas, kunstnik on Pille Jänes ning etendused toimuvad Eesti Draamateatri väikses saalis.