"Selleks, et asi arhitektuuris õnnestuks, on väga tähtis, et juba alguses saaks õige jalaga minema – kuhu teha, mida teha – et need otsused saaksid õigesti tehtud," selgitas Argus "Terevisioonis".

"Selle maja puhul oligi õnnestumine, et juba see maja asukoht pandi hästi paika enne seda, kui meie seda tegema hakkasime. Ehk oluline oli säilitada vaade sellele linnusele, ja see maja nihkuski niimoodi oru nõlvale selle tõttu, et vaade säiliks, mis on iseenesest arhitektile väga põnev ja lahe väljakutse," lisas Argus.

Adrikorni sõnul on lisaks varemetele sellel kohal ka oma pikk lugu ja oluliseks said nii füüsiline kui ka ajalooline aspekt.

"Sealt otsisime inspiratsiooni, mida tegelikult toetas asukoht seal oru nõlval. Eks me siis hakkasime mõtteid koondama. Proovisime erinevaid variante, mis tuli ka meie koostööpartneri muinsuskaitsega läbi arutada," rääkis Adrikorn.

"Sealt hakkasid hargnema erinevad otsused, mis vormusid selleks, kust meil tuli leida õige materjal, mis annabki täna sellele hoonele selle suure pildi, ehk ma räägin sellest kortenterasest. See oli väga suur ja oluline otsus, mis sai n-ö konsensuslikult tehtud, sest tõesti, siin protsessis on olnud väga palju osalisi ja tundub, et see on õnnestunud ja annab sellise piisavalt tundliku tulemusel," lisas Adrikorn.

"See teema on väga unikaalne ja väga inspireeriv. Näiteks Paulo Coelho, enne kui ta hakkas kirjutama, käis palverännakul ja ta sai aru, et tegelikult see on tema kutse. Neid inimesi on veel. See on nagu tõeline rännak iseendas ja ma väga loodan, et see maja on samamoodi, et see annab võimaluse minna ja vaadata enda sisse," sõnas Argus.

"Aga loomulikult, arhitektuuris ei oleks midagi ilma tellijata. Meie jaoks on väga oluline inimene olnud selles protsessis Ivar Traagel, kes kogu selle kontseptsiooni välja mõtles, mida me üldse projekteerima hakkame. Võib öelda, et see oli unistuste töö," lisas Argus.