"Uus aasta, uus pood! Jep. Nii ongi. Tegime uksed lahti /.../ uues Marati poes. Tule ja seikle meie sameti ja puuvilla imelises džunglis ja leia endale see õige sovjeti maiguga hipsterrüü!"

Sellise üleskutse saatis aasta alul laiali rõivatootja Marat. Nende puhul pole ime, sest tegu ongi nõukogudeaegse ettevõttega, mis kannab ka ideoloogilist nime, aga siiski tore, kui nad elus püsivad.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis tuleb 22. veebruaril USSR LGBT BFF party. See peaks ühendama eesti ja vene noored ning avatud meele ja mõistusega inimesed sõltumata seksuaalsest suunitlusest. Õilis. Põlgan minagi eesti ja vene kogukondade vastandamist Eestis ja toetan kõigi inimrühmade võrdset ja sõbralikku kohtlemist sõltumata rahvusest, nahavärvist, usust või intiimeelistustest ega näe tolerantsuses ühegi nimetatud kategooria osas ohtu oma lastele ega Eesti riigile, küll näen aga ohtu ebatolerantsuses.

Ent USSR märgib siin ilmselt rahvaste sõprust? Vennasvabariikide vennalikkust? Pelk vennalikkus on ju šovinistlik, kuhu jäävad õed. Pealegi: USSRis oli igasugune LGBT keelatud. Või mida arvaksime peost Hetero SS?

Need on vaid kaks näidet trendist, mis tegelikult pole kunagi kadunudki. Kohe pärast NL lagunemist leidsid punkarid Eestis ja moetootjad Läänes, et CCCP-särgiga on lõbus käia. Kehtestada alternatiivselt midagi, mis on hea tooni piirest väljas, on noorte puhul loomulik. Tegelikult kandsid Eesti punkarid juba 1980ndatel nõukogude sümboolikat koos määratlematu kilakolaga - mõnitamiseks. Punane oktoobrilapseviisnurk anarhiamärgi keskel. Jne.

Sid Viciouse jälgedes kandsid briti punkarid 1980ndatel oma imago osana paraku ka svastikat: protestides vanema põlvkonna vastu, mitte fašistliku maailmavaate tõttu, mis samuti praegu Euroopas ohtlikult levib.

Tabude eiramine on vana noortetraditsioon.

Ainult et kus me oleme Eestis aastal 2019? Keskealistel on kombeks nostalgitseda Leningradi küpsiste ja Kosmose marmelaadi teemadel. Nõukogude Eesti tooteid ongi taas turule lastud. Huumoriseriaal "ENSV" on korduvalt nii vaatajate kui žüriide poolt parimaks telesarjaks tunnistatud. Keskealised ja vanemad, kel pole elus eriti hästi läinud, räägivad aga ka täiesti tõsiselt, et varem (ENSV ajal) oli elu parem, muru rohelisem ja puder kollasem. Mõistagi igatsetakse tegelikult oma kadunud noorust, ajades selle segi kuritegeliku režiimiga.

Uusmatslikud poliitikud sellele kaardile mängivadki, õhutades lisaks vaenu avatud maailmavaate, Lääne kultuuri ja Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide vastu. Selles mikrokosmoses ulatavad teineteisele sõbralikult käe eelmainitud haakrist ja punane viisnurk.

Mis puutuvad siia hipsterid? Nii on iga endine kolhoosiesimees, kel veel vanad kirsad ja paraadpintsak alles, hipster. Kui keegi soovib end nõukateema abil Lääne-Euroopas müüa, siis palun väga, Tommy Cashil õnnestub see kenasti. Kuidas läheb Maratil ja räbust nõukanänni müüvatel secondhand-keldripoodidel, täpselt ei tea. Aga see, et muidu arukad ja avangardsed noored Kosmose marmelaadi ja kolhooside tagaigatsejatega ühte patta hüppavad, on mingi hetkeni naljakas, kuni enam ei ole.

Ma arvan, et hipsteriks teeb eelkõige avatud mõistus, terav huumorimeel ja julge kultuurimaitse, mitte oktoobrilapse teesklemine. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.