Lisaks kontsertidele oli ERSO-l seitse salvestusperioodi. Ülemöödunud aastal andis orkester 72 kontserti ja tegi üheksa salvestust.

Kokku käis ERSO korraldatud kontsertidel 42 293 kuulajat. Keskmine saali täituvus oli ligi 81 protsenti ehk ligi kaks protsenti enam kui eelnenud aastal. Selle põhjusena tõi sihtasutus välja suurprojekti "ERSO muusikute 100 kontserti Eestile" ning ERSO arvukad väliskontserdid. Kasvas ka sissetulek piletimüügist.

Aasta pühendati suuresti EV 100-le, mille raames korraldati kontserte ja eriprojekte. Väljaspool Eestit oli kokku rekordiliselt 16 kontserti, mis toimusid Ameerika Ühendriikides, Berliinis, Hong Kongis, Armeenias ja Gruusias, Lahtis, Londonis ning Riias. Sõlmiti ka kokkuleppeid edasisteks välisturneedeks.

Lisaks kandis ERSO mullu ette seitse eesti helilooja või siin resideeruva helilooja uudisteost.

Aruande järgi on publik väga hästi omaks võtnud kontserdisarjade süsteemi ja kontserdipiletite ostmise sarjade kaupa. Eelmisel aastal oli seitse kontserdisarja ja müüdi veidi alla 1300 sarjapileti, mida on ligi 200 võrra rohkem kui 2017. aastal. Edukaim kontserdisari oli "Maestro".

Esimest korda 92 tegutsemisaasta jooksul andis ERSO välja raamatu, nimelt ilmus septembris orkestri endise peadirigendi Peeter Lilje biograafia.

ERSO tulud olid möödunud majandusaastal 3,58 miljonit eurot, samas kui kahel eelnenud aastal on need jäänud ligi 3,1 miljoni euro juurde. Kulude summa oli 3,53 miljonit eurot ja sihtasutuse tulem oli 55 351 eurot ehk veidi vähem kui aastal 2017, mil puhaskasum oli 65 897 eurot.

ERSO bilansimaht oli 908 364 eurot ja omakapital 634 886 eurot.