Mari-Leen Kiipli ja Paul Kuimeti näitus koosneb roniubadest, betoonist, vee tilkumisest ja muust
Tartus Kogo galeriis avatud näitus toob kokku Mari-Leen Kiipli installatsiooni "Husa" ja Paul Kuimeti fotokollaažide seeria "Kristallsõrestik".
Mari-Leen Kiipli Haapsalu Linnagaleriisse loodud ja seal juulis eksponeeritud installatsioon täidab nii Kogo galerii kui laieneb galeriiesisele alale Aparaaditehase õuel. Paul Kuimeti seeriat "Kristallsõrestik" eksponeeriti esmalt Tallinna Kunstihoones Siim Preimani kureeritud Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa näitusel "Lõputa lugu".
Kiipli installatsioon "Husa" kujutab endast fantastilist aeda. See moodustub katkiste autode tervetest klaasidest, paindunud armatuurist, betoonist, vee tilkumisest, ehetest, nöörsaabastest, Atlandi kaunkarbi kodadest, lehtertapu perekonda kuuluvate taimede väänkasvudest, roniubadest ning vaarikatest. Mari-Leen kirjeldab oma installatsiooni "Husa" kui "salu, mida täidavad mõtted, ideed ja tunded kui eri poosid, ajendatuna rikkalikust linna ja loodusmaastikust. Installatsioon loob stseeni, mis on kantud öistest tormituultest, emotsionaalsetest rägastikest, ehitusplatsidest, autodest, tiivulistest putukatest ja taimede elust." Mari-Leeni näib huvitavat mõtete, ideede ja tunnete seos maastikuga ning erinevate eluvormide olemus.
Paul Kuimeti kaheteistkümnest fotokollaažist koosnev sari "Kristallsõrestik" toob kokku Tallinna, Brüsseli, Glasgow, Brooklyni, Frankfurti ja Bronxi botaanikaaedades troopilistest taimedest pildistatud fotod. Kuimet kasutab analoogfotograafia keemi-list maagiat, talletamaks maailma eri paigus asuvate kasvuhoonete valgustingimusi. Seejärel on kunstnik fotosid lõiganud laseriga, järgides 1851. aasta maailmanäituse ajaks Londonisse Hyde Parki rajatud Kristallpalee lae struktuurimustrit. Kristallpalee projekteeris aednikuna tuntud suurte kasvuhoonete konstrueerimisega tegelenud Joseph Paxton ning see oli oma aja suurim klaasehitis. Klaasja pinna saavutamiseks kollaažidel on Paul katnud need epoksiidvaiguga.
Selle peene ja töömahuka protsessi tulemusena sisaldavad need teosed palju seosed, ideid, viited ajaloole, tehnoloogiale. Sarnaselt tema hiljutisele essee-filmile "Materiaalsed aspektid" (2020) on Kuimeti "Kristallsõrestik" seotud modernistliku klaasarhitektuuri ajalooga alates kristallpaleest kuni tänapäevani, mis aimab klaasarhitektuuri metafoorseid seoseid globaalse kapitalismi, ühiskondlike struktuuride ja kaasaja elutunnetusega.
Kogo galerii näitusel arenev dialoog Paul Kuimeti ja Mari-Leen Kiipli teoste vahel kätkeb endas mõtteid inimese, inimehitatu ja taimede elu erinevatest seostest ja tasakaaludest. Ehitised, mis on loodud taimedele, taimed, mis võtavad unarusse jäetud linnamaastikus võimust, murendades kasutuseta jäänud betooni, uued majad ja aiad, kord, kulg, fantaasia, ilu, valgus… Nagu kristallpaleed kirjeldanud 19. sajandi arhitektuurikriitik Richard Lucae näeb Kristallpalees meie ja maastiku vaheliste tõkete eeterlikkust, piiride kadumist interjööri ja eksterjööri vahel*, nii annab Mari-Leen Kiipli looming sageli edasi piiride hägustumist inimese ja looduse vahel, keskendudes aistingutele ja kehatunnetusele, seisundile, kus inimene on erksas ja dünaamilises suhtes ümbritsevaga. Ilmselt on just selline seisund ka parim nii kunsti kui ka laiemalt ümbritseva tajumiseks ning igasuguseks loomeprotsessiks, toimugu see laboris, stuudios või kusagil mujal.
Mari-Leen Kiipli ja Paul Kuimeti näitust Kogo galeriis saab näha 22. augustini. Galerii on avatud K-R 13-19, L 13-18 ning muul ajal eelneval kokkuleppel.
Toimetaja: Valner Valme