Kokku võtab muuseumiööst osa 180 muuseumi, lisaks teevad uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud ja mõisad. Et sündmused toimuvad nii toas kui õues, panevad korraldajad publikule südamele jälgida muuseumide instruktsioone ja pidada kinni terviseameti soovitustest. 

Muuseumiöö teema "Öös on aega" kutsub mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Kuidas aja kulgemine tänavusel teistsugusel aastal muutunud on ja mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb ja millises ajas me üldse elame?

Nii keeratakse näiteks Pärnu Muuseumis aeg tagasi ja meenutatakse lapsepõlveaega, Betti Alveri muuseumis Jõgeval räägitakse emotsioonide mõjust meie ajatajule, TalTechi muuseumis Tallinnas aga sellest, kas ajarändamine võiks võimalik olla. Viimsis Eesti Sõjamuuseumis räägitakse elust sõjaajal, Padise kloostris aga peetakse vestlusringi ajast ja ajatusest. Eriti aga kutsuvad muuseumid võtma sel muuseumiööl aega, et valida enda jaoks põnev paik ning teema välja ja seda rahulikult uurida. 

Muuseumiöö külastamise plaane tehes tuleks enne heita pilk kavale veebis, sest publiku turvalisuse tagamiseks tuleb mõnes muuseumis end muuseumiööl osalemiseks ette kirja panna. Näiteks Eesti Vabaõhumuuseumis on vaja nullpiletit, Tartu Ülikooli muuseumisse ja kunstimuuseumisse ning tähetorni pääseb vaid eelregistreerimisega ekskursioonide raames.

Mõned muuseumid korraldavad kogu oma öö ainult välitingimustes – nii toimuvad Tallinnas õues Kalamaja muuseumi ja Peeter I majamuuseumi kavad. Digikultuuriaasta tuules on programmiga esimest korda liitunud väljaspool Eestit tegutsev muuseum: Toronto Väliseesti Muuseum VEMU avaneb publikule virtuaalselt VEMU ÖÖ-TV vahendusel. 

Muuseumiööga samal ajal peetakse ka Muinastulede ööd: kell 20.30 süüdatakse randades lõkked meenutamaks ajaloolisi mereäärseid märgutulesid ehk iilastulesid.