Aastal 1964 avati Tallinnas Baltikumi esimene, kõige suurema saali ja istekohtade arvuga panoraamkino. Nõukogude inimese jaoks kehastas see tol ajal tõelist tehnilist progressi, ütles filmiloolane Jaak Lõhmus.

Panoraamkino vaatemängu sõideti vaatama suurte bussidega üle terve Eesti. Olgu selleks siis 1964. aasta suvel Kosmoses linastunud "Ohtlikud kurvid" või 1971. aastal meile jõudnud "Helisev muusika".

Arhitektuuriloolane Mart Kalm kasvas Kosmose kandis üles ning oli seal lapsena tihe külaline.

"Kõik need Gojko Mitici filmid, Ida-Euroopa indiaanifilmid, mida on saanud siin vaadata. Omaette elamus oli see, kuidas me terve perega vaheldumisi tundide kaupa seisime "Heliseva muusika" sabas. Siis ma mäletan, et koolist toodi meid vaatama "Kollast allveelaeva", mis oli fantastiliselt kihvt," rääkis Kalm.

Lisaks filmide näitamisele oli Kosmos koduks ka mitmetele ajaloolise tähtsusega sündmustele. 1968. aastal toimus seal Eesti esimene rokkfestival. 20 aastat hiljem aga esimene sõltumatu noortefoorum.

Arhitektide Ilmar Laasi ja Udo Ivaski projekteeritud hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Tegemist on sõjajärgse modernistliku tüüp-projekteerimise ühe parima näitega.

Eraldiseisvaid kinosid pole enam palju alles jäänud. 2001. aastal valmis Eestis esimene kobarkino. Sealt edasi on kerkinud hulgaliselt kinosaalidega kaubanduskeskuseid ning ülemaailmne koroonapandeemia jättis saalid päris tühjaks. Kuid milline tulevik võiks olla ajaloolisel kinohoonel?

"Kino on mu meelest suhteliselt lihtne kast, kuhu saab panna jumal teab mis äri. Manhattanil on neid kirikuteks tehtud, raamatukogudeks on neid tehtud, see on nagu suur universaalsaal. 1990. aastatel olid kinodes igal pool mööblipoed," lausus Kalm.