Näitus "Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960ndatest 1980ndateni" toob kokku toonase idabloki ja lääneriikide fantaasiad. Näiteks püüdsid kunstnikud ja arhitektid aimata, milline näeb välja tulevikulinn või interplanetaarne arhitektuur.

"See on omamoodi 20. sajandi traditsioon, et arhitektuur ja kunst otsivad seoseid omavahel. Üks meie taotlusi on siin näidata seda paljusust, mis tollal eksisteeris, ja mitte kedagi kõrvale jätta," selgitas näituse kuraator Andres Kurg.

Rotermanni Soolalaos avatav näitus võimaldab võrrelda, kuidas läheneti samadele teemadele Moskvas ja Firenzes, Eestis ja Jaapanis.

"Meil on õnnestunud tänu arhitektuurimuuseumile tuua kokku väga palju töid erinevatest kohtadest. Osad on tuntud tööd Tate'is või muuseumides ja teised oleme saanud isiklikest arhiividest ja kuskilt sahtlitest," sõnas näituse kuraator Mari Laanemets.

Näituse tarbeks rekonstrueeriti ka Mari Kurismaa arhitektoon 1984. aastast. See on oma koha saanud saalis "Töö lõpp", mis uurib ruumi kohandamist epohhiks, kui inimesel on palju vaba aega.

Näitus "Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960ndatest 1980ndateni" on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud aprilli lõpuni.