Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining tõstab esile idee, et uute majade ehitamiseks saaks materjali ka vundamendiaukudest, kõrvaleheidetud viimistlusmaterjalidest, avaliku ruumi hooldus- ja korrastustöödelt ning lammutatavatest hoonetest. Näitusel ongi väljas mõned sellised katsetused ja ka juba kasutusel olevad lahendused.

Näituse kuraator, arhitekt Roland Reemaa sõnas, et näiteks uuritakse näitusel, mida teha hruštšovkadest pärit silikaattellistega.

"Tegelikult uuritakse põhjalikult, kuidas silikaati uuesti betooni sisse segada ja kuidas sellest mörti teha. Selliseid lahendusi on siin mitmeid," märkis ta.

Näituse kaaskuraator Maria Helena Luiga tõi välja, et näiteks on Eestis palju savist pinnast, mis vundeerimistööde käigus üles kaevatakse.

"Sealt tuleb potentsiaalselt väga hea ehitusmaterjal, mis praegu läheb kuskile mujale lihtsalt pinnasetäiteks," märkis ta. "Neid materjale, mida jääkpinnasest ja taaskäideldud ehitusmaterjalidest toota saab, on veel."

Ruumiinstallatsiooni "Linnamaardla. Spolia naasemine" saab arhitektuurimuuseumis vaadata 30. juulini.