Vestlusringist võtsid osa arhitekt Kristel Niisuke, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Simo Ilomets ja Riigi Kinnisvara AS hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Vestlust modereeris arhitekt, EKA ning Londoni Central Saint Martinsi õppejõud Laura Linsi.

Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Simo Ilomets märkis, et eelkõige peaks väärtustama olemasolevaid hooneid. "Kui me hoone keskkonnamõju arvutame, siis tugev enamus tuleb ikkagi sellest füüsilisest kehandist – karkasshoone puhul postid, talad, plaadid. Enamik hooneid on kandvate seintega, ikkagi sisesinad, välisseinad, vahelaed, katused," selgitas ta.

Ilomets sõnas, et kui füüsiline hoonekehand on säilinud, siis esimene eelistus võiks olla seda füüsilise mahuna edasi kasutada ning vastavalt vajadusele ka kohandada.

Kui hoonet siiski samal kujul enam kasutada ei plaanita, soovitab Ilomets hoone lammutamise asemel selle demonteerimist. "Me peaks liikuma selle selekteeriva demontaaži suunas, kus me saame hoonest võimalikult palju elemente korduskasutada samal otstarbel. Et see hoone, kust me neid võtame, on doonorhoone ja see, kuhu me neid installeerime, pole mitte uus hoone, vaid järgmine hoone," soovitas ta.