Uuringust selgus, et Balti riikides suureneb nende inimeste arv, kes eri põhjustel ei tunneta end laulurahvana. Ühislaulmises osalevad märksa harvemini kohalikku keelt mitte valdavad inimesed, aga ka töötud ja eakad, kellel napib raha ja võimalusi rahvakogunemistel ning suurtel üritustel osalemiseks.

Eestis on koorilaul hakanud tagaplaanile jääma ka suurlinnades, kus leidub rohkelt muid vaba aja veetmise võimalusi.

"Oleme harjunud mõtlema, et kollektiivis laulmine kaasab kõiki ning tundub, et Eestis, Lätis ja Leedus laulavad kõik. Samal ajal on aga inimesi, kes ei kuulu meie põhirahvuse hulka ja kes ei osale nii palju ühislaulmises ega ka laulu- ja tantsupidudel," rääkis ütles uuringu läbiviija, Läti Kultuuriakadeemia professor Ruta Muktupāvela.

"On ka inimesi, kes tahaksid küll laulmisest rõõmu tunda, kuid kelle lauluhääl pole kiita. Tuleks välja mõelda platvorm ka neile, kes tunnevad, et nende kunstiline tase pole piisavalt kõrge, kuid kes sooviksid siiski osaleda," lausus ta.