Galerist Siim Raie: väike skandaal tuleb kunsti müümisele kasuks
Galerist Siim Raie sõnul on tänavune sügisene kunstioksjonite hooaeg olnud erakordselt edukas ning kunsti on müüdud juba üle kuue miljoni euro eest. Tema hinnangul on kunstimaailmas tähelepanu pälvinud skandaalid toonud oksjonitele uusi huvilisi ja aidanud kunstimüüki kasvatada.
Tartus tegutsev Eesti vanim eragalerii E-Kunstisalong müüs laupäevasel oksjonil kaks Peeter Mudistele omistatud maali kokku 29 900 euro eest. Kuigi mitmed kunstieksperdid avaldasid Postimehes kahtlust, et Mudiste signeeringuga teosed ei pruugi olla kunstniku enda maalitud, jäi galerii nende autentsuses kindlaks.
Artrovert galerii asutaja Siim Raie sõnul kaasneb kunstiteoste autentsuse hindamisega galeristidele suur vastutus. Vale otsus võib kahjustada galerii mainet, kuid ekspertiisi tegemiseks ei ole olemas ühtset väljaõpet ega kindlat eksperdiks saamise teed. Enamasti on kunstiteoste ekspertiisidega tegelenud inimesed kunstiajaloolased, konservaatorid ja galeristid, kes on pika aja jooksul näinud väga suurt hulka kunstiteoseid.
"Kui sa tegutsed Eesti turul, siis need nii-öelda pakutumad autorid on ikka samad. Ka Allee kunstigalerii pidas sel nädalavahetusel oksjoni, seal oli kümneid Wiiralteid, mis tähendab seda, et nad on näinud kümneid Wiiralteid ja nad oskavad vahet teha sellel päris asjal ja mitte päris asjal. Ma arvan, et proua Karelson elukogenud galeristina tõenäoliselt teadis, kust talle müüki antud teosed pärinevad," rääkis ta "Vikerhommikus".
Raie sõnul on kunstiteose autentsuse või originaalsuse kindlakstegemiseks kolm peamist võimalust. Esimene neist on stiililine analüüs, mille käigus võrreldakse vaadeldavat teost kunstniku ülejäänud loominguga. Galeristi hinnangul on see aga piiratud meetod, sest oskuslik kunstnik võib õppida teise autori stiili väga täpselt jäljendama.
"Ma saan aru, et anonüümsed kunstiteadlased, kes asusid neid töid kommenteerima ja kritiseerima, pigem vaatasidki visuaalsel vaatlusel, et ei ole Mudisti loomingu moodi," lausus ta.
Teine võimalus on kontrollida kunstiteose päritolu ehk provenientsi. See tähendab, et püütakse välja selgitada, kellele teos on varem kuulunud ja kuidas see on ühest kogust teise liikunud.
"Ma arvan, et proua Karelsonile (E-kunstisalongi juhataja Tiia Karelson - toim) andiski kõige suurema kindluse see, et ta teadis, kelle kogust ja millisel viisil need teosed algselt soetatud on," sõnas Raie, kes on samuti varem üht Mudisti tööd müünud.
"See tuli Lasnamäe korterist ühe daami seinalt, kus see oli 50 aastat olnud. Autogrammi samamoodi ei olnud – hiljem küll see leiti töö pealt –, aga härra Mudist oli selle ise sellele daamile kinkinud. Üheski monograafias, üheski seni teada olevas allikas see teos ei avaldanud ehk mul oli ka mõningaid kahtluseid, kas on või ei ole. Kunstiteadlaste ja perekonna abiga suutsime tuvastada, et kindlasti on," meenutas ta.
Kolmas võimalus on tehniline analüüs, mille käigus uuritakse näiteks kunstiteose valmistamisel kasutatud materjale ja pigmente. Näiteks võib väga vana teose puhul tänapäevaste sünteetiliste pigmentide leidmine viidata sellele, et maal ei ole valminud ajal, mil see väidetavalt loodi.
"Tehnilist analüüsi on Eestis väga raske teha. Muuseumide konserveerimistöökodadel, Eesti Kunstiakadeemial ja Pallasel on mõningane võimekus pigmendi mikrolihvi teha ja luubi või mikroskoobi all vaadata, aga enamasti piirdumegi stilistilise analüüsiga: kas näeb välja nagu tema muu looming või mitte," võttis Raie kokku.
Kui pärast ostmist selgub, et tegemist on siiski võltsinguga, on ostjal õigus töö galeriisse tagasi viia.
"Seadused on Eestis kehtivad. Kui sa müüd kaupa, mis osutub selleks, mis ei ole see, mida sa lubasid, siis tarbijaõigused ja kõik muud rakenduvad. See ei ole võta või jäta business," rõhutas galerist.
Tänavune sügisene oksjonihooaeg on Raie sõnutsi olnud väga edukas ning läinud nädalavahetuse ületati kuue miljoni euro piir.
"Mulle tundub, et selle sügise mõned skandaalid, mis olid, on kunstimaailma väga tähelepanu keskmesse toonud. Väike skandaal tuleb kunstile alati kasuks. Nii mõnigi kunstnik väärib siin aasta turundaja tiitlit."
Raie usub, et fookusesse tõusnud kunstivaldkond on oksjonitele meelitanud ka uusi ostjaid.
"Kui varasemalt on sügishooajal Eestis müüd kunsti kuskil 4,2–4,3 miljoni euro eest, siis tänaseks juba kuue miljoni euro eest ja kolm oksjonit on veel tulemas. Mulle tundub, et ka kunstnike liidu päästeoksjon tõi turule mõningaid uusi huvilisi, aga me ei räägi siin tuhandetest inimestest, kes kõik iga päev enampakkumise korras kunsti ostavad," arutles ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe





















