Suured käärid ilmnevad juba kahe suurima keskuse Tallinna ja Tartu vahel, rääkimata äärealadest.

Klubi Uus Laine on üks Tallinna kontserdikohtadest, mis on saanud linna toetuse elava muusika programmi jaoks. 25 000 euroga on Uus Laine üks suurimaid toetuse saajaid Tallinnas tänavu. Klubi ühe juhi Madis Ligema sõnul ainuüksi kontserdi piletimüügiga kulusid ei kata.

"See sõltub klubi suurusest ja kontsertkoha suurusest. Meie siin tasa ei teeni, me teenime nulli. Tavaliselt on nii, et kui on täismaja, siis me saame maksta esineja, tehnikarendi ja võib-olla turva. Ja see ongi kõik, sealt ei jää rohkem midagi alles," ütles Uus Laine juhatuse liige Madis Ligema.

2026. aastal toetab Tartu linn kultuurivaldkonda 1,5 miljoni euroga. Programmitoetusteks läheb sellest üle 250 tuhande euro, jagunedes 12 organisatsiooni vahel, nende hulgas näiteks 35 000 eurot toetust on saanud Genialistide klubi. Stabiilsema kolme aasta kultuuritegevuse toetuse on saanud näiteks Must kast.

"Toetused aitavad meil tegutseda natukene kindlamalt, võtta suuremaid riske, pakkuda sisukamat programmi ja maksta inimestele natukenegi väärikamat töötasu," ütles projektiteater Must Kast juht Merilyn Enge. "Tartu linna toetus on iga aasta erinev. Viimasel aastal saime esimest korda kolme aasta toetuse, üheks aastaks 52 000 eurot."

Veel aasta tagasi Tartus ArtandTonicu galeriid pidanud Reigo Kuivjõgi on nüüdseks asunud Tallinna. Kui Tartu galerii pinnalt tuli välja kolida, otsustas ta Tallinna kasuks, kuna seal on publik ja ostujõud suurem ning riskid väiksemad, et galerii majandatud saaks.

"Ma ei taha Tallinna ja Tartut võrrelda, aga üldiselt provintsi ja metropoli skaalal on metropolis paljude asjadega lihtsam hakkama saada. Avaliku ruumi huvi peaks aga olema ikkagi see, et samaväärne ja sama tasemega kultuuri oleks võimalik tarbida ka mujal. See on koht, kus peaks linnad ja riik koos arutama, kuhu kui palju ja millist kultuuri on tarvis," ütles galerist Reigo Kuivjõgi.

Nii on Kuivjõgi sõnul väljaspool suurlinnu kultuuri toetamine oluline, et tegijad vaid suurlinnadesse ei liiguks. Toetuste olulisust näeb ka nii Tartus kui ka Peipsiääre vallas galeriisid pidav Raul Oreškin, kes saab toetust nii Tartu linnalt ning Voronja galerii puhul ka kultuurkapitalilt ning olulised toetused on tulnud hoopis turismivaldkonnast ja Peipsiveere programmist.

"Kui sa astud täna eraalgatusliku sammu teed kultuurivaldkonnas, siis on väga keeruline toetusteta tulla turule. Riigi kunstipoliitika on väga tippude keskne ja see regionaalne kunstipoliitika on jäänud linnade õlule, sõltudes linna eelarvetest. On linnasid, kus seda eelarvet ei ole ja seal õhinapõhiselt tekkinud galeriid sulguvad. Järgmine suvi saab olema Voronja galeriil viimane suvi, ütles galerist Raul Oreškin.