Lavastus vaatleb 1990. aastate Eestit, kus põrkusid kokku kaks vastassuunalist jõudu: ühelt poolt jõudis Eestisse Läänest pärit individualismikultus, mis nõudis inimestelt kohest iseseisvust ja edu. Teisalt kehtisid edasi nõukogude aja pärand, idealiseeritud rahvuslikud väärtused ning visad ettekujutused sellest, milline peab olema õige mees, naine ja perekond.

"Ma arvan, et paljud 90-ndate lapsed leidsid viise, kuidas selle aja kaosega omal moel toime tulla, minust sai näiteks metsiku Lääne kauboi, kellena oli pikka aega palju lihtsam elada," rääkis Lehtna.

Filmidest, sigaretipakkidelt ja reklaamidest tuttav teksapükstes ja laia kaabuga mees kehastas Lehtna jaoks jõudu, enesekindlust ja vabadust ning sobis tema sõnul suurepäraselt ühiskonda, kus maksis tugevama õigus.

"Kauboi rollist sai minu jaoks omamoodi tööriist, mis aitas nende nõudmistega toime tulla. Lapsena tundus mulle selgelt, et olla poiss on lihtsalt turvalisem ja ka mugavam ning mind üllatab siiani, et kui piisavalt hästi veenda, siis võib igaühest saada heteromees," lausus Lehtna.

"Ma võtsin paradoksaalsel kombel üle paljud mürgised ja patriarhaalsed käitumismustrid nagu näiteks kontrollivajadus ja omanditunne ja olgugi, et see tekitas teatud hetkedel illusiooni, et nii on turvalisem, surus see roll mind ennast kuhugi taustale," nentis ta.

Lehtna autobiograafiline lavastus uurib, kas ja kuidas on võimalik lapsepõlves omandatud ellujäämisstrateegiad selja taha jätta ning mida teha tundega, et oled olnud terve elu mänginud omaenda elus taustarolli.

Lavastuse loovmeeskonda kuuluvad lisaks Lehtnale dramaturgi ja stsenograafina Karolin Poska ning dramaturgi ja videokunstnikuna Maasha Pavlova.