Tallinna jõuab Disainiöö raames tuntud disainer Paolo Favaretto ({{commentsTotal}})

Juba aastakümneid on kontoritöötajad istunud mugavatel reguleeritava seljatoe ja ratastega töötoolidel. Esimese taolise istme disainis kaheksakümnendatel aastatel itaallane Paolo Favaretto. Disainiöö kümnes juubelifestival tõi kuulsa disaineri Tallinna ning tema viimase 40 aasta looming on väljas Kultuurikatlas avataval näitusel.

Paolo Favaretto näitus "40x40 Disainiaastad" tutvustab kuulsa disaineri ja arhitekti tegemisi 40 aasta jooksul. Vaatamata tehnika arengule on Favaretto jäänud truuks klassikalistele töömeetoditele.

"Ma kasutan jätkuvalt sellist asja. See on pliiats, kui mäletate. Kui mul on aega, siis kasutan ka vesivärve. Mulle ei meeldi nuppu vajutada. Oma õpilastele ma ütlen alati, et kõigepealt tuleb sisse lülitada aju, sest see käivitab käed ja käsi lülitab sisse arvuti, mitte kunagi vastupidi," ütleb arhitekt ja disainer Paolo Favaretto.

Lisaks pliiatsile kulub Favarettol ka palju kustutuskummi. "Ma kasutan palju kustutuskummi, sest minu arvates on tõeliselt hea disain eelkõige väga lihtne. Kõik peavad aru saama, kuidas asi toimib, hea disain teeb tulevikus elu paremaks."

Ehe näide sellest, kuidas disain saab inimese elu lihtsamaks ja paremaks muuta on tema 1980ndatel aastal disainitud reguleeritava seljatoega plastikust korpusel kontoritool. Samuti kuulub Paolo Favaretto portfooliosse maailma esimene integreeritavate elektrijuhtmetega kontorilaud.

Disainer, kelle tööde koopiaid võib leida üle maailma, võtab asja huumoriga - mida rohkem koopiaid, seda geniaalsem originaalteos. "Kuulus töö, millest leidub koopiaid üle maailma on Veneetsia tool. Hiinas toodavad vähemalt 10 tehast sellest koopiaid. Teise tooli, Caesariga on sama lugu. Hiina saabudes ma olen näinud sellistel istumas tollitöötajaid, aga need on kahjuks koopiad, mitte originaalid."

Lisaks Favaretto näitusele toimub kümnenda Disainiöö festivali raames üleTallinna veel hulgaliselt näitusi, moeetendusi, töötubasi ja filmilinastusi.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: