Oma ettekannet alustas kirjanik ning ärimees tavalisest päevast, mil kodus perega uudiseid vaadates hakati pärast Tallinna Sadama korruptsiooniskandaali nägemist arutama, kui palju keegi päeva jooksul valetanud on. Selgus, et pisivalesid tuli kõigil ette.

"Need, kes on rohkem üksi, valetavad vähem. Kellele sa ikka valetad kui üksi keset kõrbe konutad," arutles Armin Kõomägi.

Kõomägi jõuab oma lemmikteemani, milleks on jätkusuutliku kahanemise idee: "Kui maailma jääks lõpuks ainult üks inimene järgi, kas siis tema oleks aus? Olen valmis uskuma, et kui ta näiteks oleks taimetoitlane, siis ta võiks olla aus. Kui ta oleks lihasööja, siis ta ei saaks olla aus, sest selle jaoks, et liha püüda, kasutame igasuguseid nippe ja trikke."

"Samas sada protsenti ausust ei ole midagi sellist, mida taga ihaldada. Ma arvan, et see teeb isegi kogu süsteemi nõrgaks, hapraks, kergesti hävitatavaks. Ma arvan, et vale on vajalik, aga hea oleks kui me suudaksime seda hoida mõistlikuse piires. Vale läheb ikkagi käest ära teatud mastaabist alates. Vale on nagu väike vaktsiin, mida me vajame. Kui meil seda ei ole, siis oleme kergesti rünnatavad."