Kristjan Jaak Peterson:

“Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?”

Urmas Vadi: "Nii küsib Kristjan Jaak Peterson oma luuletuses "Kuu". Ja vastus sellele küsimusele oleks – miks mitte. Ja need otsingud pole veel lõppenud ja ilmselt ei lõpegi. Ja igavikust on veel üldse vara rääkida.

Kui Peterson selle oma lause esitas, oli see eesti keele küsimus väga küsitav, aga teema on õhus ka täna, kui on käimas diskussioonid, miks keeles peaks rääkima ülikoolis, kuidas meie lauseehitus muutub aina enam inglise keelega sarnasemaks. Aga kui igaviku ja filoloogiliste küsimuste juurest pöörduda tagasi argipäeva ja olmesse, siis ka selle poolest on tänasel päeval ja Kristjan Jaak Petersonil nii mõndagi ühist. Me teame seda, et Kristjan Jaak Peterson kõndis jala Tartust Riiga. Tihe liiklus on praegu Eesti ja Läti vahel lahti läinud, paljud on võtnud ette samasugused rännakud nagu Kristjan Jaak. Kes pole nii head kõndijad, jõuavad vaid Läti piirini, need, kel keha eriti nõrk ja olek närb, lähevad autoga, aga siiski lähevad, sest see igaviku otsimise soov on meil kõigil hinges."

Mõtted valisid välja Peeter Helme ja Urmas Vadi.

Mõtteid loevad Helgi Erilaid ja Kaja Kärner. Mõtteid saab Vikerraadio kodulehelt ja mobiilirakendusest ka järelkuulata.