"Estonia maja on igale eestlasele, kes vähegi kultuurist lugu peab, midagi väga tähtsat," sõnas Hirvo Surva "OP-is" ja kinnitas, et tal on selle majaga isiklikud mälestused ja seosed. "Kui ma tulin Otsa kooli õppima 1970. aastate lõpus, siis ma sattusin sellisesse peresse elama, kus perel oli seos selle majaga ja tänu sellele ma hakkasin ka päris tihti siin majas käima, kuni lõpuks kõik ooperiteatri tädid tundsid mind nägupidi ja juhatasid mind, kuhu ma saaksin istuma."

Surva ütles, et tänu sellele nägi ta ära praktiliselt kõik etendused, mis toona Estonias olid. "Oli vägev plejaad artiste, Krumm, Voites, Kaal, kõik selle aja solistid ja ka dirigendid, see oli minu jaoks ääretult huvitav ja põnev aeg, kus ma ise alles õppisin."

"Hetkel ma töötan siin majas ja alates 2001. aastast olen Rahvusooperi poistekoori dirigent," selgistas ta ja lisas, et hetkel on seal majas üle 200 poisi alates 4. eluaastast. "Seda on tore vaadata, kui nad läbi nende koridoride jõuavad siia viiendale korrusele, siis kõik töötajad teavad, et on poistekoori päev, sest kogu aeg käib pidev teretamine, nad teavad, et ühestki inimesest ei tohi nii mööda minna, et sa ei tereta."

"Ma kujutan ette, et need väikesed jõmmid, kes siin esimesi samme muusikas teevad ja löövad kaasa nendes etendustes, nad on tegelikult ikkagi Eesti kõige tähtsamal laval," tõdes Surva ja nentis, et ta ei ole isegi kindel, kas nad nii noorena sellest aru saavad. "Mingil hetkel hakkab see vist kohale jõudma, et ma olen osa mingist kultuurist ja ma saan anda oma panuse kultuuri, mis siin majas kannabki tegelikult eestlust."