Toivo Tammiku ja Vergo Verniku kavandatud monument kujutab kümnekonna meetri laiust lakoonilist alust, millest n-ö kasvab välja massiivne graniitpea, mis süngelt maailma põrnitseb. Võidutöö valiti välja 23 kavandi seast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Žüriisse kuulunud ainus skulptor Elo Liiv leiab, et võidutöö eristus teistest oma sõnumi, vormikeele ja monumentaalsuse poolest.

"Minu meelest konkurss õnnestus. Oli mitu head tööd, aga selle töö võidule toov fenomen on see, et ta on mastaapne, monumentaalne, ta eristub ümbruskonna skulptuuridest ja ta pääseb mõjule linnaruumis. Lisaks materjali valik," selgitas Liiv.

Zürii liige, kirjandusteadlane Maarja Vaino ütles, et selget võidutööd konkursil polnudki ning tema taandas end viimasest hääletusest.

"Kõik see kriitika, mis tuli ka osade žüriiliikmete endi poolt, oli see, et monument on liiga morbiidne, ei ava Pätsi olemust. Mina kuulun nende hulka, kes leiab, et Pätsile peaks olema väärikas monument ja minu hinnangul see monument ei ole väärikas, see võimaldab nalja visata Pätsi üle," rääkis Vaino.

Arhitektuuriloolane, kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ütles, et ehkki väljavalitud kavand teda kunstiliselt ei vaimusta, sobitub see hästi antud kohale ja lahendab lõpuks niigi pikale veninud Konstantin Pätsi monumendi probleemi.

"Häbi ei ole, vaimustust, ausalt öeldes, ka ei ole, aga probleem saab lahendatud ja seda masendustunnet, mis oli vabadusristiga, mis selgelt lõhestas ühiskonda, siin vast nüüd ei ole. Kaasaegne kunst ja ajaloolised monumendid ei ole kergesti ühendatavad, sellega me oleme kõik nüüd lõpuks leppinud," ütles Kalm.