Kalm ütles ERR-ile antud intervjuus, et ühiskonnas on väga tugev osa inimesi, kes leiab, et Pätsil peab olema monument. Ta saab aru soovist ja vajadusest, et kuskil väärikas kohas peab monument olema. Ta lisas, et Estonia-tagune ala on selleks küllalt hea leid.

"Minu silmis paremat kohta ei ole olnud." Kalm sõnas, et Estonia maja ajalugu on rikkam, olulisem ja tähtsam kogu Eesti ajaloo seisukohalt kui praegune kontserdi- ja muusikateatrimaja.

Pätsi monumendi võidutöö on Kalmu sõnul kompromiss, mis rahuldab erinevate huvigruppide vajadusi.

"Ma olen kaotanud lootuse, et ajalooliselt poliitiline monument võiks Eesti kunsti ja arhitektuuri seitsme penikoorma sammudega edasi viia. Seda siin ei ole, aga ütleme ka nii, et piinlik selle monumendi pärast ei ole, et ta ajab asja ära," lisas Kalm.

Esteetiliselt Kalm monumenti hinnata ei oska. "Eesti kunsti seisukohalt see suur saavutus ei ole, aga piinlik ka ei ole," ütles Mart Kalm.

Esmaspäeval selgus Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitja. Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö "Riigipea", mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik.

Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23. Žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Krista Kodres: see valik ei saa kõigile meeldida

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi professor, mälestusmärgi žüriisse kuulunud Krista Kodres ütles võidutööd "Riigipea" kommenteerides, et on absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida.

Kodres selgitas, et protsess, mis viis lõpptulemuseni, oli täis vaidlusi, kuid lõpuks saavutati konsensuslik otsus. "Lõppkokkuvõttes ikkagi jäid minu arvates enam-vähem kõik sellega rahule, välja arvatud üks žüriiliige, kes ei hääletanud, sest tema arvates ei leidunud sobivat kandidaati sellele päris õigele monumendile," ütles Kodres.

Kunstiteadlane lisas, et tema ei pannud võidutööd alguses kõige esimeseks, aga ta on tööga rahul, kuna tegemist on professionaalse tööga. "Ta eristub nendest viimasel ajal püsti pandud skulptuuridest, linnaskulptuuridest ja ka monumentidest, mälestusskulptuuridest päris selgelt," sõnas Kodres.

Võidutöö autorite Toivo Tammiku ja Vergo Verniku puhul on tegu professionaalsete tegijatega, mis on Kodrese sõnul meeldiv, sest tegu on väärika kohaga linnas, kuhu Pätsi mälestusmärk püsti pannakse.

Võidutöö esteetilise väärtuse kohta ütles Kodres, et esteetika on keeruline küsimus, mille üle võib pikalt arutada. Ta sõnas, et teistsugune žürii oleks teinud võib-olla teistsuguse otsuse.

"See on selle kollektiivi kollektiivne subjektiivne otsus." Kodres lausus, et iga žüriiga tehtud otsus on alati mingil näol kompromiss. "Ei ole võimalik eeldada, eriti sellise heterogeense žürii puhul, kus olid linnaametnikest kunstnike, kunstiteadlaste ja kultuuritegelasteni, sellise žürii puhul ei maksa kunagi eeldada, et tekibki mingisugune absoluutne jah-tulemus," lisas ta.

Kodres võidutöö üle ei nutaks. "On absoluutselt selge, et see valik ei saa kõigile meeldida. Kunagi ei meeldi üks asi absoluutselt kõigile kogu ühiskonnas," ütles žüriiliige. Samas on tema arvates tore, kui võidutöö tekitab mingit diskussiooni. "Ma arvan, et paljude silmis võib-olla imelik lahendus äkki ongi väga hea lahendus," sõnas Kodres.