"Loomulikult keegi ei oodanud Eestisse kolhoosi ja inimesed olid alguses väga õnnetud. Aga kolhoos oli Eestis nii kaua, et sinna läks mitme põlvkonna eesti inimeste tööpanus ja nähti ka vaeva, et see pealesurutud süsteem normaliseerida," selgitas ta.

Kuivõrd kolhoosi puhul oli tegemist kooperatiivse omandiga, oli Kalmu sõnul seal rohkem hoobasid ja võimalusi kui riikliku omandi puhul. "Kolhoosid olid nõukogude süsteemis üks suhteliselt liberaalne tasku ja majanduslikult üsna edukad. Kolhoosnikel oli rahakott raskem kui linnainimestel. Nemad ei pidanud terve elu seisma korterijärjekorras, autoostu loa said nad ka suhteliselt hõlpsasti ja puhkusetuusik Egiptusesse või Kuubale tuli samuti kergelt."

Rapla KEK-i haldushoone

Rapla KEK-i autor on arhitekt Toomas Rein, kes on Kalmu sõnul üks Eesti 1970. ja 1980. aastate juhtivarhitekte. Rapla KEK on tema hinnangul väga hästi säilinud.

KEK-id olid kolhooside ehituskontorid ehk kogu maakonna – toona rajooni – kolhoosid tegid ühise ehitusettevõtte, sest ühel kolhoosil ei olnud mõtet keerulist ehitusosakonda või -brigaadi välja arendada.

"See on tähtis meile seetõttu, et 2016. aastal vaidlustas praegune omanik kohtus kultuuriministri määruse see muinsuskaitse alla võtta ja kohus otsustas, et avalik huvi on tähtsam kui muinsuskaitse alla kuulumisest tulenevad piirangud omaniku äriplaanile. See on hästi põhimõtteline otsus, mis väga palju aitab meil muinsuskaitset edasi."

Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone

Ehituskvaliteedist rääkides nõustus Kalm, et see ei ole eriti hea ja neid taastada on keeruline. Aga Kurtna on hea juhtum, tõdes Kalm.

"Kurtna objektijuht oli noor insener Andres Ringo, kes sündiski seal ümber arhitektuurifänniks ja oli tohutult pedantne hea arhitektuuri eest seisja. Ta ongi olnud Eesti inseneride peres selline sügav erand. Hiljem ju kogu kuulsusrikas Pärnu KEK on kõik arhitektuuri mõttes Andres Ringo üles ehitatud."

"Arhitekt Valve Pormeistri 60. aastatel projekteeritud Kurtna linnukasvatuse katsejaam oli Kalmu sõnul esimene väljapaistev kolhoosiarhitektuuri saavutus, mis pakkus väga palju eeskuju Toomas Reinule jpt."

Selle puhul on tähtis see, et see maja võeti kohe varakult muinsuskaitse alla ja on seetõttu elamuskeskusena väga hästi säilinud, jätkas ta. Zootehnikute ja ökonomistide kabinettidest on tehtud hotell ja seal muinsuskaitseliselt probleemi ei ole.

"Muinsuskaitset on vaja omanikule kaitseks tema enda lolluse eest. Kui muinsuskaitse ei anna talle head nõu, siis kuidas teha niisuguseid muudatusi, et su vara väärtus on alles ka siis, kui sa kavatsed teda ükskord müüa? Ta aitab selles mõttes, et see varaväärtus ei langeks," selgitas Kalm.

Sindi sovhoos Paikusel

Arhitekt Ain Padriku 1970. aastatel tehtud hoone on Kalmu sõnul selles mõttes tore ja meeldiv näide, et maja on väga hästi säilinud, kuna temaga ei ole mitte midagi juhtunud. "Sellest on praeguseks saanud Paikuse osavalla keskus. Nõukogudeaegne mööbel, lambid jm on kõik alles ja ta ei kunagi tühjaks jäänud. Paikuse on olnud Pärnu külje all elujõuline alev. Siin on kõik hästi olnud ja siin see arhitektuur säilib."

Tsooru kolhoosikeskus

Tsooru on Eesti kagunurgas asuv endine Sverdlovi-nimeline kolhoosihoone, mis ei olnud Kalmu hinnangul küll superkolhoos, vaid pigem ka Nõukogude ajal kehvakene. "Aga sinna sattus tipparhitekt Toomas Rein. See on Toomas Reinu üks uhkemaid meistriteoseid, mis jäi tühjaks, kuna seal asulas mitte keegi seda ei vajanud, sest sinna on alles jäänud väga vähe inimesi ja see on täiesti üleliigne arhitektuur."

Samas on see väga populaarne arhitektuuriturismi seisukohalt. "Siin on selgelt näha, kuidas Alvar Aalto arhitektuur on Toomas Reinule eeskuju andnud. 90. aastatel keeldus muinsuskaitse seda kaitse alla võtmast, sest nad ei näinud sellel kaitseperspektiivi, sest seda maja seal mitte keegi enam ei vajanud ja nii ta nüüd ongi selline populaarne varemeteromantika koht."

Saare KEKi hoone

Kuressaare ringtee ääres Saaremaal asub aga tänini supervormis tipparhitekti Marika Lõokese projekteeritud maja, mis seisis 20 aastat tühjalt, kuni Kuressaare ettevõtja Helle Susi otsustas, et see on nii ilus ja hea arhitektuur ja hakkas seda kõpitsema.

"Ta on teinud ära fantastilise töö. Minu meelest super eeskuju kõigile Eesti ettevõtjatele. Ta on osanud sinna luua mitmesuguselt ja väga huvitavalt kasutatava ruumi, selle asemel, et ehitada sooja mere äärde järjekordne villa. Seal on veel palju teha, aga minu meelest tõesti hea eeskuju," tõdes Kalm.