"Mina ütleks, et tegu on ikkagi kavandiga ja väga pika protsessiga. Ma arvan, et kõik eksperdid ja arvajad on tegelenud asjaga mõned minutid, meie oleme tegelenud pool aastat, vähemalt," ütles Tammik "Ringvaates" kriitikute kohta.

"Ja ma peaks enda kohta ütlema, et ma olen teinud monumentidest näitusi, ma olen kirjutanud monumendi-teemalise raamatu, mul on monumentide alal teatav eelteadmine. Teiseks, kui kavandist saab tõeline teos ellu viidud, siis saab tegelikult rääkida tema kunstilisest kvaliteedist," lisas ta.

Tammiku hinnangul on inimeste arvamused intrigeerivad ja põnevad. "Niisugused pealiskaudsed väljaütlemised on mõneti intrigeerivad, nad tekitavad ühiskonnas teatava laine, aga ma tean ka ühte nooremat kunstiteadlast ja noorte seas väga populaarset, kes ütles, et see kuju on targem kui tema tegijad ja loojad ja ellukutsujad. Selles suhtes on arvamusi rohkem kui üks ja need on tõeliselt põnevad. Ma ootan neid huviga. Ma küll kogu aeg ei loe neid, aga kui jälle tuleb, siis on sisemiselt hea tunne, et inimesed vaatamata oma kasinale ettevalmistusele siiski juba midagi arvavad," rääkis arhitekt.

Tammiku sõnul toodi Pätsi monumendi kavandis esile presidendi kõige iseloomulikum joon ehk tema jõuline, talupojalik nägu. "Milline oli tema pintsak, kaabu, prillid, kui need olid, me ei pidanud vajalikuks," lisas ta.

Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste, kes kuulus samuti võidutööd valinud žürisse, ütles saates, et tema on tööga väga rahul.

"Enne seda võistlust, kui koostasime võistluse tingimusi, siis kuulutasin, et ideaalne oleks see, kui võidutöö oleks selline, et kui sinna tuleb tädi Maali Võrumaalt, siis ta lööb kahte kätt kokku ja ütleb, et "oi kui ilus". Ja siis tuleb väga nõudlik kunstiajaloo professor Sorbonne'ist ja ütleb, et "oo kui professionaalne". See oleks ideaalne. Ma ei tea, mida tädi Maali ja Sorbonne'i professor selle kohta ütlevad, nad ei ole veel näinud seda, aga ootame ära," rääkis Velliste.