"Ma olen ise kange kalamees ja muudkui pildistasin kalu üles. Proovisin neist mälestust jätta, aga kuna foto on nii petlik, et sellega saab lihtsalt manipuleerida kala suurust, siis sellise kalakujutise, mis vastab ka kõige rohkem tõele, saab kalatrükki ehk gyotakut tehes," tutvustas Kadarik.

Kadarik on praktiseerinud gyotaku tehnikat 2016. aastast ja jäänud valdavalt truuks kõige traditsioonilisemale kalatrükitehnikale. Selle käigus võetakse kala küljelt tindiga riisipaberile otsetõmmis, misjärel täiendab Kadarik tööd üksikute kuldsete detailide ja punase meistritempliga.

"Ma ei trüki kunagi ühte tõmmist – ma olen tähele pannud, et mul alati läheb umbes 13 paberit ühe kala peale nässu," tõdes Kadarik. "Iga tõmmis tuleb erinev, millegipärast esimesed kipuvad vussi minema ja ka viimased pole eriti head. Kusagil vahepeal on n-ö magus punkt, kus tuleb 3-4 väga head tõmmist."

Näituse kuraatori Johannes Saare sõnul sobib näitus väga hästi just akadeemilise teadusraamatukogu ruumidesse.

"Minu jaoks kujutab kalatrükk teaduslikku illustratsiooni ehk see on eneseväljendus või kunstilise väljenduse vorm kaamerte-eelsest ajast, mis suudab täita kaamerate funktsiooni," arvas Saare.

Lisaks kalatrükile on näitusel vaatamiseks välja pandud ka Kadariku isiklikku kogusse kuuluvad erinevate metsloomade kolbad ning tema joonistatud kolba motiividega graafikalehed. Arhitektina tuntud Kadarik seob seeläbi omavahel teaduse, anatoomia, zooloogia ja kunsti.