Lumesajus jõudis Viljandisse vabariigi pillimehe eelvooru 20 pillimeest üle Eesti. Üheteistkümne mehe ja üheksa naise hulgast pääsesid žürii valikul finaali Toomas Valk, Arno Tamm, Rasmus Kadaja ja Kalle Vassila. Finaalis tuli igal pillimehel esitada 12-minutiline kava, mille põhjal selgitati žürii ja publiku hääletuse teel välja võitja.

Žürii esimees Juhan Uppin nimetas Toomas Valku "virtuoossuse musternäidiseks", kiites tema tehnilist meisterlikkust, publiku haaramise oskust ja unikaalset loomingulist stiili: "Toomas on vana külapillimehe ehe noor variant, kelle looming on juba ise muutunud traditsiooniks."

Toomas Valk kirjeldas muusika ja pillimängu rolli nii esineja kui ka kuulaja jaoks: "Pillimehel on võime oma muusikaga kuulajate hinged ühte siduda. See oskus toetab meid nii elu keerulisematel kui ka rõõmsamatel hetkedel."

Võitja pälvis hõbemärgi, mille andis üle president Alar Karis, 2000 euro suuruse Eesti Kultuurkapitali preemia, esinemise XXXII Viljandi pärimusmuusika festivalil ning kontserttuuri koos eelmise laureaadiga 2026. aasta sügisel.

Vabariigi pillimehe kontsert-võistlust hindas žürii, kuhu kuulusid sel aastal Celia Roose, Krista Sildoja ja kolm senist vabariigi pillimeest: Juhan Uppin (2018), Martin Arak (2020) ja Kert Krüsban (2022). Võitja selgitati žürii häälte ja publiku telefonihääletusega.

Välja anti ka Eesti Folkloorinõukogu eriauhind ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse eriauhind, mille pälvis Pärnu viiulimängija Regina Mänd.

Vabariigi Pillimehe konkurss toimub alates 2018. aastast ja on inspireeritud Rootsi Riksspelmani traditsioonist. Sündmuse eesmärk on populariseerida pärimusmuusikat, edendada pillimänguoskust ja tõsta esile Eesti kultuuripärandit.