Konkurents teist korda välja antavale Vabariigi Pillimehe austavale nimetusele on ülitihe. Võistumängijate seas on kuulsaid ja vähem tuntud soolopillimehi, aga ka mitmest ansamblikoosseisust tuttavaid rahvamuusikuid.

"See on täiega äge, väga äge, et just soolomängu hinnatakse. Ja lahe proovile panna ennast," ütles rahvamuusik Maria Mänd "Aktuaalsele kaamerale".

"Kodus ju kogu aeg mängin pilli. See on lapsest saati minu üks niisuguseid meelistegevusi olnud, et omaette enda rõõmuks pilli mängida. Aga niimoodi avalikult, sellist kontsertsituatsiooni on olnud mõned korrad, aga mitte väga palju. Selles mõttes on tänane üritus väga eriline," rääkis rahvamuusik Villu Talsi.

Iga esineja pidi ette kandma üheksa minutit esivanematelt päritud pillilugusid või laule. Žüriisse kuulus ka 2018. aastal esimeseks Vabariigi Pillimeheks saanud Juhan Uppin, kelle tegevusele on see tiitel tublisti hoogu lisanud.

"Tänapäeval oleme harjunud pärismusmuusikat võib olla rohkem ansamblite seatuna, esitatuna kuulma, mis on kõik väga loomulik ja õige ajaga kaasas käimise mõttes. Aga see põhiväärtus või element on see üks pillimees, muusik, oma isikupära ja oskuste, karisma ja kõigega," sõnas Uppin.

Soolopillimäng on oluline osa kuktuurist ning Vabariigi Pillimehe tiitliga kaasnevad ka teatud kohustused. "Vabariigi Pillimehe võistlus otsib just sellise vastutustundliku pillimehe üles, kes oleks meie valdkonna eestkõneleja ka tulevikus," lausus Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Tarmo Noormaa.