Tänavu juba üheksandat korda toimuv festival ühendab eri ajastute ja maade muusikapärandi, kaheksa põhiprogrammi kontserdi kõrval toimuvad noortekontserdid, meistriklassid, töötoad ja kohtumised.

"Festival kompab varajase muusika piire, tahame kasutada vaid pille, mida heliloojad tundsid ja hindasid, ning respekteerida ajaloolist esituspraktikat. See tähendab omakorda, et varajase muusika ajalised piirid ei ole väga fikseeritud, vaid pidevas muutumises. Selline lähenemine muudab muusika rikkamaks ja mõistetavamaks ning toidab nii tõelisi varajase muusika gurmaane kui on ka sobilik esimeseks kogemuseks," ütles festivali kunstiline juht Taavi-Mats Utt. 

Festival algab Arvo Pärdi keskuses 21. novembril traditsioonilise muusikute kaitsepühaku püha Cecilia päeva noortegalaga, kus astuvad üles noored varajase muusika interpreedid muusika- ja teatriakadeemiast, Mubast ja paljudest Eesti muusikakoolidest. Kontsert toimub koostöös Arvo Pärdi keskusega.

Kadrioru lossi jõuab 22. novembril ansambli Novaya Gollandiya kontserdikava "Piirideta Bach". Rahvusvahelise koosseisuga ansamblisse kuuluvad Iisraelis ja Soomes tegutsevad muusikud. Bachi teoste erilist kõlapaletti avavad seekord barokkflööt, barokkviiul, barokkvioola, violoncello da spalla, tšello ja klavessiin.

Ansambel Cantores Vagantes viib 23. novembril kuulajad 17. sajandi alguse Veneetsia muusikamaailma. Ansamblis mängivad festivali korraldajad Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt, kellega liituvad Eesti instrumentalist Andrew Lawrence-King ning Šveitsi vanimas varajase muusika õppeasutuses, Schola Cantorum Basiliensises õppinud teorbimängija ja barokk-kitarrist Priit Peterson. Kontserdil "Veneetsia ajastute ristteel" kõlab Dario Castello, Giovanni Battista Fontana, Giovanni Battista Riccio, Giovanni Kapsbergeri ja Claudio Monteverdi looming.

24. novembril toimub kontsert "Helimaastikud salapärasusest elegantsini", mille keskmes on 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi alguse inglise klahvpillimuusika käsikirjalises kultuskogumikus – "Fitzwilliam Virginal Bookis" – sisalduvad instrumentaalsed diminutsioonid. Laval kohtuvad tunnustatud viola da gamba mängija Hille Perl Saksamaalt ning klahvpillimängija Maria Morozova-Meléndez ja tsingimängija Josué Meléndez Šveitsist.

Festivali järgmistes kontserdikavades kohtuvad eri ajastute muusikalised ideed ja esitusviisid. Mustpeade maja Valges saalis 25. novembril ning Otepää kultuurikeskuses 26. novembril kõlav "Eksperimentaalne barokk" keskendub transkriptsioonikunstile. Pavel Serbin barokktšellol ja Reinut Tepp klavessiinil toovad kuulajateni Johann Klein noorema, Johann Sebastian Bachi, Georg Philipp Telemanni ja Jean-Philippe Rameau muusika.

Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis 26. novembril ning Mustpeade maja Olavi saalis 27. novembril kõlav "Nägemused" on inspireeritud keskaegse müstiku ja helilooja Hildegard von Bingeni loomingust. Läti laulja Dārta Paldiņa, ajaloolistel näppepillidel Anna-Liisa Ellerja clavicymbalum'il ning klavikordil Taavi Kerikmäe loovad muusikalise rännaku, milles põimuvad keskaegne vaimsus, meditatsioonid ja fantaasiad.

Hopneri maja Dieles saab 28. novembril kuulda USA-st pärit Oleg Timofeyevi esituses seitsmekeelse kitarri muusikat. Kava "Seitsmekeelse kitarri lugu: Inglismaa, Poola ja Ukraina" tutvustab selle erilise instrumendi repertuaari ning kolme maa muusikatraditsioone.

Festivali lõppkontsert toimub 29. novembril Niguliste muuseumis. Kavas "Veneetsia hiilgus" astub üles Eesti Barokkorkester, kellega liituvad külalised Bremeni kunstide kõrgkoolist. Nende seas on viis tsingimängijat, ajalooliste tromboonide mängijad ja kuus viola da gamba mängijat."Koos vokaalsolistidega võimaldab see koosseis mängida seda igavikulist muusikat, mis varem Eestis kõlanud ei ole ja sobib nii hästi kaikuma Niguliste kiriku võlvide all," täpsustas Taavi-Mats Utt.