Tomusk arvas "Aktuaalse kaamera" stuudios, et lapse ootused sellele, mida ta lugeda tahab, on ikka samad. "Laps tahaks, et raamat oleks eluline, et saaks natukene nalja, et sealt saaks teadmisi ja see, mille mina sinna juurde lisaksin, on see, et kuna meie ühiskonnas on üsna palju probleeme, muresid, ka laste oma elus, nende peredes on probleeme, siis mina neid probleeme raamatutes väga võimendada ei tahaks," rääkis ta ja lisas, et ta tahaks, et laps saaks raamatust mingi positiivse laengu või midagi head.

Keeleinspektsiooni direktor nentis, et talle ei meeldi eriti mõtted piiride kompimisest, et mida saaks ühiskonna probleemidest veel lasteni tuua. "Laps peaks jääma lapseks ja lastekirjandus peaks jääma lastekirjanduseks, pigem ikkagi positiivselt."

Tomusk leidis, et lastele peab rääkima ja kirjutama kõigest, kuid neile arusaadaval viisi ja eakohaselt. "Ma ise kirjutan ühte kriminalistide sarja, lapsed uurivad seal, nad on 3.,4.,5. klassis, kuritegusid, aga oma lastekrimkades ma ei räägi sellest, kuidas nad seal laipu lahkavad ja otsivad ja leiavad kuskilt kangialustelt," selgitas ta.

Ka arvas Tomusk, et poliitkorrektsusega ei tasu lastekirjanduses väga kaugele minna. "Eks Pipi Pikksuka isa jääb ikka neegrikuningaks, ma usun, ta võiks vähemalt jääda ja seda ei pea ümber tegema," ütles ta. Vastasel juhul tuleks tema sõnul minna kirjandusega juba väga kaugele, et olla poliitiliselt korrektne – mida teha "Shakespeare'iga", "Othelloga", "Hamletiga", Piibliga.

Tomusk märkis, et ka temal on ühes kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus kasutatud sõna "neeger"."Ma arvan, et sellega on kõik korras. Ma ei hakka seda muutma," lisas lastekirjanik.