Arvustus. Dirty Projectors naaseb sooloprojektina ({{commentsTotal}})

Dirty Projectors
Dirty Projectors Autor/allikas: promo

Uus plaat

Dirty Projectors
"Dirty Projectors" (Domino)
7/10

Ameerika indie-rockbänd Dirty Projectors on tegutsenud läbi aegade mitmes inkarnatsioonis, kõigi keskmes David Longstreth. Alates 2007. aastal ilmunud albumist "Rise Above" (katse puhtalt mälu järgi taasluua Black Flagi 1981. aasta punkrock-verstaposti "Damaged") oli üks olulisemaid liikmeid Amber Coffman, kellest sai ka Longstrethi elukaaslane. Koos tegutseti 2012. aasta albumini "Swing Lo Magellan". Vahepeal läksid Coffman ja Longstreth lahku ning viimane jäi ka Dirty Projectorsit jätkama sooloprojektina.

David Longstrethi puhul ei saa kindlasti öelda, et ta ainult mingit üht vagu kündnud on. Tema koostööpartnerite puhul on tegemist üsna kirju seltskonnaga: David Byrne, Björk, Rihanna, Joanna Newsom, Solange Knowles. Oma meetodite ja visiooni mõistes on Longstreth alternatiivartist, kes ei pea sugugi tabuks ka flirti peavooluga. Uuel plaadil on selgelt üle parda heidetud krestomaatilisemad indie-rocki tendentsid. Selle asemel on elektroonilisele tantsumuusikale omane produktsioon ja R&B-stiilis vokaalseaded, ohtrate stuudiomuusikute seltskonnast annavad kompotile vürtsi ka keel- ja puhkpillisektsioonid.

Juba avapala "Keep Your Name" moondatud soulvokaal annab mõista, et Longstrethile on lahkuminek raskelt tulnud ("I don't know why you abandoned me"). Albumi algust võib pidada tugevaks, Longstreth serveerib sooloartistina hästikirjutatud lugusid digitaalses produktsioonis, kus mitte ainult akustilised pillid, vaid ka mitmed vokaalipartiid saavad moonutatud, lõigatud ja esitletud-kontekstualiseeritud vildakalt. Need tendentsid saavutavad varase kulminatsiooni 7minutises laulus "Up In Hudson", digitaalselt moonutatud falsetid saavad vastuse puhkpilliansambli noot noodi kaupa esituse näol, inditrooniline orgaanilis-elektrooniline kõlapilt ja pühendunud soulilaul kombineeruvad veenvalt. Lõpuks haarab Longstreth elektrikitarri ja mängib psühhedeelset feedback'i, aga produktsioonis suudetakse vältida retrorokkimist pea täielikult.

Pärast seda oleks mis iganes teema antikliimaks, aga kerge allakäik kvaliteedis on saabumas. Kui "Work Together" veel kannab oma närvilises rütmifaktuuris vildaka R&B loomise ambitsiooni välja, siis järgmine laul "Little Bubble" kuhjab küll neoklassikalisi keelpille ja erinevaid helimanipulatsioone ja viisifragmente kokku, aga tulemus kõlab eneseimetlemisena palju rohkem kui õnnestunud eksperimenteerimisena. "Winner Take Nothing" samas jällegi kordab liialt albumi alguspoole ideid.

Kolm viimast lugu õnneks lõpetavad Dirty Projectorsi omanimelise kauamängiva tugevamal toonil. Veel üks pikem laul "Ascent Through Clouds" algab lo-fi-elektriklaveriga, samu noote esitab varsti folgilik kitarr, aga tänu autotune'i ujutatud vokaalile ei ajaks seda teemat eales segi näiteks Ryley Walkeri loomingulise käekirjaga, atonaalsed keelpillid ja vildakad taustvokaalid muudavad kõlapildi veel kirjumaks. Ja see on vaid esimene pool, sealt edasi juhatab atonaalne crescendo (meenub biitlite "A Day In The Life'i") sisse sarnase dünaamika ja kontrastidega mängu täiselektroonilisemas võtmes.

"Cool Your Heart" (vaadake alt videot) on lõbusa kariibiliku meeleoluga tantsuloona üks kergem teema, kus külalisvokaalidel toetavad Solange ja D∆WN, puhkpillid teises pooles kõlavad kirsiks tordile ja klaveri lõpuosa on üks märkimisväärne nüanss. "I See You" mažoorlik-eleegiline oreliteema lõpetab albumi kibemagusas võtmes, Procol Harumi stiili digitaalne dekonstrueerimine mõjub leidliku ideena ja Longstreth paneb selle ka tööle (keskel veel üks elektrikitarrisoolo, sedapuhku lühem). Ebaühtlasest tasemest hoolimata toimib Dirty Projectors ka David Longstrethi soolona ja tasub silm ja kõrv peal hoida, mis saab projektist tulevikus. Õige pea peaks välja tulema ka Amber Coffmani sooloalbum, mida aitas produtseerida Longstreth.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: