Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arvustus. Dirty Projectors on taas kitarribänd

Dirty Projectors
Dirty Projectors Autor/allikas: Facebook

Uus plaat
Dirty Projectors
"Lamp Lit Prose" (Domino)
8/10

Eelmisel aastal tuli Dave Longstreth tagasi oma Dirty Projectors'i projektiga (kuula siit, toim.), ilma Amber Coffmanita ja pőhimőtteliselt ilma saateansamblita, toetudes pigem stuudiomuusikutele ja paarile külalisstaarile. Omanimeline plaat oli senisest elektroonilisem, rohkem n-ö alternatiiv-R&B vőtmes. Kohati ehk veidi žanritruugi, kindlasti katkestus eelnenud traditsiooniga. Plaati tuurile esitlema ei mindud. 

Selle asemel hakkas töö uue materjaliga ja Longstreth pani lőpuks kokku ka uue koosseisu, et kontserdil esitada nii seda uut materjali kui ka vanu lugusid. Siit tuleb ka "Lamp Lit Prose" fookusemuutus. Kuigi osa elektroonilisest produktsioonist on eelmiselt albumilt ka siia üle kandunud, mängib Longstreth taas rohkem kitarri ja mitmed lood on pigem varasema Dirty Projectorsi vőtmes. Nimetagem siis veidi Yes'i meenutav ballaad "That's a Lifestyle" (taustvokaalidel HAIM) kui veidi närvilisemate tempomuutustega "Zombie Conqueror" (kaasa teeb Empress Of) kui ka tihke trummifaktuuriga "I Found It In U".

"I Feel Energy" (koos Amber Markiga) on selgelt kőige sarnasem teema eelmise kauamängiva kőlapildile. Meenub, kuidas "Up in Hudson" integreeris osavalt elektroonilised elemendid orgaanilise instrumentatsiooniga ja indie-R&B'ga. "I Feel Energy" saavutab sama, aga ehk veidi elavamalt ja… energeetilisemalt. 

Tegelikult on uus kauamängiv vastukaaluks eelmise kauamängiva ühe kindla vao kündmisele laiema stiiliampluaaga. Mujal vahelduvad loos "Break-Thru" afrokitarr, moonutatud elektriklaver ja kosmilised keelpillid, "Blue Bird" ja "What is the Time" kőlavad jällegi märkimisväärselt oma puhkpilliseadetes. 

"Right Now" (taustvokaalidel Syd ansamblist The Internet) ja "You're the One" (lauluansamblisse värvatud Robin Pecknold ja Rostam) on folgilikumad teemad. "Lamp Lit Prose" lőppeb kurioossel noodil kesköise bigbandi-jazz'i vőtmes seatud looga "(I Wanna) Feel it All" (cameo-rollis Dear Nora). Saab selgeks, et kuigi Dave Longstreth on üldiselt keskendunud siin oma tugevustele (ja need tugevused annavad märksa nauditavama kauamängiva vőrreldes eelmisega), on ta endiselt vőimeline enesele väljakutseid seadma.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: