Arvustus. Jay Som uue tulijana üheinimesebändide seas ({{commentsTotal}})

Jay Som
Jay Som Autor/allikas: Pressimaterjalid

Uus plaat
Jay Som
"Everybody Works" (Polyvinyl)
8/10

Pseudonüümi Jay Som all salvestab Oaklandi laulukirjutaja ja produtsent Melina Duterte, kes oli juba kümmekond aastat arendanud oma muusikalisi oskusi, kuniks ta riputas 2015. aasta lőpus spontaanselt Bandcampi kogumiku eri valmidusastmes lugusid. Järgmisel aastal andis plaadifirma Polyvinyl selle kogumiku nimega "Turn Into" uuesti välja. Nüüd on valmis päris debüütplaat, kus Duterte mängib kőik kitarrid, bassid, trummid, klahvpillid ja isegi trompeti ise sisse. Salvestatud sai see eelmise aasta oktoobris kolme nädala jooksul muust ühiskonnast eraldununa.

Jay Som on üks nendest üheinimesebändidest, kellel on kindel lähenemine, aga stiililiselt lai haare. Pärast hőllanduslikuma kőlapildiga avalugu "Lipstick Stains" kuuleb Duterte pop-instikte kohe mőneti alternatiivrockiliku kőlapildiga laulus "The Bus Song". Rohkem süntesaatoreid ja unenäopopilikumat lähenemist kuuleb laulus "Remain". "1 Billion Dogs" jällegi kruvib tempot ja intensiivsust kombineerides grunge'i ja shoegaze'i, tähelepanuväärseks nüansiks atonaalne kitarrisoolo lőpus. Kuuldes veidi nőtkemat vunkimist laulus "One More Time Please", saab selgeks, et äraleierdatud teema "magamistoapop" vőib siin tähistada teatud lődva käega tunnetust, mida saavutab enamasti justnimelt üksi kőigi pillide peale kuhjamisega ja ka teatud intiimset, sooja tunnetust. Sama kehtib ka laulu "Baybee" kohta, kus Duterte teeb RnB'ga vaat et sedasama, mis meitel Eplik soul'iga "Nőgeste" plaadil.

Oma tugevuste näitamine (ehk antud juhul rohkem indierockilikumas laulukirjutusstiilis, kus kohtuvad alternatiivrock, grunge, shoegaze ja dream pop) ühest küljest ning enese väljaulatamine teistesse suundadesse teisalt ongi pőhimőtteliselt őnnestunud debüütalbumi valem. Seitsmeminutiline lőpulugu "For Light" annab pőhjust jääda ootama ka tulevast arengut artistina. Atmosfääriline kitarrimäng nii alguses kui lőpus eristub kitarriseadetest ülejäänud albumi vältel, laulu pőhimeloodia hakkab loo edenedes mitmekihiliselt korduma ja kaanonlikult vastu kajama minimalistide parimate traditsioonide kohaselt. Nii lőpeb ühtse visiooniga album, mis jätab ometi otsi lahti.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: