Henrik Kalmet: mind ei sunnitud lahkuma ({{commentsTotal}})

Üle nädala on avalikkust ärevil hoidnud artikkel, kus Linnateatri näitleja Henrik Kalmet muu hulgas heidab koduteatrile ette vähest eksperimenteerimisjulgust. Nüüd otsustas Henrik Kalmet viis aastat kestnud töösuhte Linnateatriga lõpetada ja tegi seda oma sõnul vabast tahtest.

"Kõigepealt ma tahan öelda, et mul on väga kahju, et asi nii kaugele on läinud. Vastab tõele, et ma andsin lahkumisavalduse. /.../ Kedagi ei ole sunnitud. See on minu isikllik otsus olnud ja see ei tähenda, et minu koostöö Linnateatriga siinkohal lõpeks," ütles Kalmet AK kultuuriuudiste vahendusel.

Linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen sõnas, et ka temal on kahju, et asi on nii kaugele läinud. Teater on Kalmeti lahkumisavalduse rahuldanud.

"Henrik mängib oma rolle meie teatris hooaja lõpuni edasi. Ja sellega me peame teema lõpetatuks," rääkis ta.

Henrik Kalmet tõdes hiljuti Postimehele antud intervjuus, et Linnateatri trupp praegusel hetkel liiga suur ning kui ei ole seal kõrval ka tugevaid lavastajaid, siis tase kaob. "Meil oli Priit Võigemast ja nüüd oleme ilma," sõnas ta ja lisas, et kunagi olid Tallinna Linnateatris tööl ka Eva Klemets ja Mart Koldits, aga trupp suitsetas nad välja.

"Elmo Nüganen võib ju kanda ametinimetust "peanäitejuht", aga Tallinna Linnateatri tegelik peanäitejuht on praegu Diana Leesalu," nentis Kalmet ja tõi välja, et Elmo ei tee aastas ühtegi lavastust, aga Diana teeb igas hooajas kaks. "Pole vaja öelda, et meil on peanäitejuhi teater ja meie peanäitejuht on Elmo Nüganen, see ei pea paika."

Täna sõnas kultuurikriitik Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris, et Henrik Kalmet sunniti Tallinna Linnateatrist lahkuma.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: