"Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias" leiab sarnasusi Kihnu ja Narva vahel ({{commentsTotal}})

Narva kunstigaleriis avatud näitus "Ütle mulle. Kaasaegne portree fotograafias" tutvustab inimesi ja identiteete. Tallinna fotokuu ja Tallinna kunstihoone koostöönäitusel osaleb kaheksa eesti kunstnikku ning portreteerijat.

Kaheksa Eesti tippfotograafi tööd annavad kuraator Anneli Porri sõnul läbilõike meie ühiskonnast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seeriate osas tegin valiku, et oleks võimalikult erinevaid fototehnikaid näha, kuna toimub fotokuu raames, et oleks ka fotograafiline impulss parimal tasemel ja et oleks erinevaid ühiskonnagruppe näha, üheltpoolt poliitikud, vanaemad, vangid, erinevad kultuuriinimesed," selgitas Porri.

Näituse pealkiri on laenatud Marge Monko seerialt ja osutab fotole kui psühhoanalüütilisele vahendile - hea fotoportree peaks portreteeritavat üllatama, tuues esile midagi, midagi uut.

"Portree tihtilugu on nägu, aga mitte ainult, erinevad elemendid nagu riietus soeng, žestid, kehaasendid, mis on väljendusvahendid, millest portree koosneb ja mille abil on võimalik selle inimese kohta midagi öelda," ütles Monko.

Fotograaf Birgit Püve töödest on kuraator Anneli Porri valinud välja Kihnu seeria. "Koos Kihnu inimestega, kes poseerivad rahvariietes, mida nad iga päev kannavad ja millel on oma värvisümboolika, me näeme ka maastikku. See on väga võluv viis, kuidas näidata ühte saart ja Narva tõin selle pärast, et näidata eksootikat teisest Eesti otsast," põhjendas Porri.

Sealjuures näeb kuraator Kihnu saare ja Narva juures nii mõndagi ühist. "Mul on tunne, et Narva on samamoodi saar nagu ka Kihnu, et see kaugus Kesk-Eestist ja oma kultuuri hoidmine ja tugev identiteet võiks neid ühendada," ütles Porri.

Näitus jääb Narva kunstigaleriis avatuks detsembri alguseni.

Toimetaja: Rutt Ernits



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: