Galerii ja video: Marge Monko vaatleb Tallinna Linnagaleriis seost teemantide ja tunnete vahel ({{commentsTotal}})

{{1515682200000 | amCalendar}}

11. jaanuaril avati Tallinna Linnagaleriis kunstnik Marge Monko isikunäitus "Kivid teemantide, teemandid kivide vastu", kus eksponeeritud video, fotod ja installatsioon keskenduvad märksõnadele, mille abil kommertskultuuris naiselikkust konstrueeritakse: ilu, ihaldusväärsus ja viljakus. Näituse kuraator on Evelien Bracke.

"Kivid teemantide, teemandid kivide vastu" on loomulik jätk Monko viimase paari aasta loomingule, kus kunstnik on huvi tundnud kommertsdisaini vastu. Poodide vaateaknad ja interjööride kujundused laenavad sageli elemente nii kujutavast kunstist kui ka klassitsistlikust ja modernsest arhitektuurist. Monkot huvitab kuidas ettevõtted neid elemente ära kasutavad, et luua tarbijais iha ning väljavalituse tunnet.

Enamik Marge Monko teostest on seotud mõne sündmusega ajaloost. Käesoleval näitusel võtab ta ette 20. sajandil kogu maailma teemantiturgu kontrollinud De Beersi reklaamikampaaniad, täpsemalt 2003. aasta "Maailma naised, tõstke oma parem käsi", mis oli suunatud naistele, kes olid piisavalt jõukad, et endale teemantsõrmus soetada.

"Maailmas, kus nii erinevad tegevused nagu kirurgia, juura ja sõjandus põhinevad suurel määral kujutistel, on visuaalse representatsiooni taga peituva mehaanika mõistmine hädavajalik. Kuigi kujutised ümbritsevad meid lakkamatult, ei anna see pidev kokkupuude meile tingimata veel visuaalset kirjaoskust. Enamasti me ei teadvusta, milliseid vahendeid ja koode on reklaamides kasutatud, et tootele ihaldusväärne lugu anda. Reklaam on oluline ja nutikas mehhanism, mis aitab brändidel tarbekaupu füüsiliste ja ühiskondlike ideedega seostada," kirjutas kuraator Evelien Bracke näitust saatvas voldikus.

Marge Monko (sündinud 1976) elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias (MA fotograafias, 2008) ja täiendanud ennast Viini rakenduskunstide ülikoolis. Monko peamised meediumid on fotograafia, video ja installatsioon. Enamik tema teoseid mõjutatud psühhoanalüüsi, feminismi ja visuaalkultuuri teooriatest. Alates 2017. aasta sügisest töötab Monko EKA fotoosakonna professorina.

Belgia päritolu Evelien Bracke (snd 1980) on vabakutseline kaasaegse kunsti ja disaini kuraator ja projektijuht. Ta on saanud kunstiajaloo magistrikraadi Genti ülikoolist. Aastatel 2010–2015 töötas ta Belgias Hasseltis kaasaegse kunsti majas Z33, kus kureeris ja koordineeris mitmesuguseid näituseid, sealhulgas "Atelier à Habiter" (2013–2014), "Wilde’i asjad. Mrs Wilde’i ülimalt kaasaegne ehtekollektsioon" ("The Wilde Things. The so contemporary jewellery collection of Mrs. Wilde", 2013–2014), "Märka süsteemi, leia lünk" ("Mind the System, Find the Gap", 2012). Praegu koostab ta Genti disainimuuseumi uut püsinäitust. 

Näituse avamine toimub 11. jaanuaril kell 18:00 ning see jääb avatuks 11. veebruarini.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: