Uued palgalised kunstnikud on Tanja Muravskaja, Edith Karlson ja Tõnis Saadoja ({{commentsTotal}})

Tanja Muravskaja
Tanja Muravskaja Autor/allikas: kaader saatest

15. detsembril otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon määrata kunstnikupalk Edith Karlsonile, Tanja Muravskajale ja Tõnis Saadojale.

Edith Karlson (1983) on Tallinnas elav ja töötav skulptor. Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Aastal 2006 võitis Karlson Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia ja 2015. aastal Köler Prize publikupreemia. Karlsoni skulptuurilooming kujutab peamiselt loomi ja inimesi ning käsitleb üldinimlikke probleeme, ühiskonna pealiskaudsust, obsessiivsust ja egoismi. Tema skulptuurid valmivad segatehnikas, sidudes klassikalisi ja ebatraditsioonilisi materjale. Karlsonil on olnud hulk isik- ja ühisnäituseid nii Eestis kui välismaal. Aastal 2010 oli ta välispraktikal Leonardo da Vinci rahvusvahelise programmi raames Berliinis Veronica Brovalli assistendina. Aastal 2015 tegi Karlson koostööd Sarah Lucasega Lucase isiknäituse „I Scream Daddio” jaoks Veneetsia Biennaali Briti paviljonis. Karlson soovib kunstnikupalga toel keskenduda erinevatesse töös olevatesse projektidesse – isik- ja ühisprojektid ning residentuurid. 

Tanja Muravskaja (1978) on Tallinnas elav ja töötav fotokunstnik. Muravskaja on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonnas aastatel 2002-2010 ja jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis. Ta on täiendanud end Westminsteri Ülikoolis aastatel 2004–2005 ja õppinud ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Alates 2007. aastast on tal olnud kümmekond isiknäitust nii Eestis kui välismaal. Muravskaja on üks järgmise aasta Köler Prize’i nominentidest. Peamiselt foto- ja videoportree žanris töötav Muravskaja käsitleb loomingus identiteediproblemaatikat globaalsel „postideoloogilisel“ ajastul, nii rahvusüleseid kui ka etnosekeskseid küsimusi külma sõja järgses postsovetlikus ruumis. Muravskaja soovib kunstnikupalga toel süvendatult jätkata töös olevaid projekte – erinevad isik- ja ühisnäitused ning trükised.

Tõnis Saadoja (1980) on Tallinnas elav ja töötav maalikunstnik. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2004. aastal maali erialal ja kaitses 2006. aastal magistrikraadi Ida–Londoni ülikoolis Inglismaal. Peamiselt fotorealistliku maalijana tuntud kunstniku loomingusse kuuluvad ka fotoinstallatsioonid ning 2011. aastal ilmunud raamat „Urmas Ploomipuu valge maja” ja laemaal Teater No99-s. Saadoja loomingu moodustavad fotograafilisel kujutisel põhinevad maaliseeriad, mis seovad mehaanilise kujutise maalitehnilise konteksti ja esitusviisiga. Saadojat huvitab võrdluse tekitamine erinevate foto ja maalitehnikate vahel, kus kompaktne tulemus laiendab valitud temaatilist konteksti. Saadoja on pälvinud kolmel korral Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemia (2011), Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (2013) ning Konrad Mägi preemia (2015). Saadoja soovib kunstnikupalga toel tegeleda süvenenumalt loominguga.

Valimiskomisjoni kuulusid: Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus).

2015. aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Kaido Olele, Anu Vahtrale, Mark Raidperele, Marge Monkole ja Kris Lemsalule. Marge Monko loobus kunstnikupalgast 2017. aasta septembris seoses tööle asumisega Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonna professorina ja alates 2017. aasta oktoobrist sõlmis kunstnike liit seetõttu kunstnikupalga töölepingu pingerea alusel Jass Kaselaanega.

2016. aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Dénes Farkasele, Kiwale (Jaanus Kivaste), Flo Kasearule ja Jaanus Sammale.

Avalduste esitamise tähtajaks novembri lõpus laekus Eesti Kunstnike Liidule 37 taotlust. Kunstnikupalgale võisid vastavalt kriteeriumitele kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks ei ole vajalik kuulumine loomeliitu ja kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: