Uued palgalised kunstnikud on Tanja Muravskaja, Edith Karlson ja Tõnis Saadoja ({{commentsTotal}})

Tanja Muravskaja
Tanja Muravskaja Autor/allikas: kaader saatest

15. detsembril otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon määrata kunstnikupalk Edith Karlsonile, Tanja Muravskajale ja Tõnis Saadojale.

Edith Karlson (1983) on Tallinnas elav ja töötav skulptor. Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala bakalaureuse- ja magistriõppe. Aastal 2006 võitis Karlson Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia ja 2015. aastal Köler Prize publikupreemia. Karlsoni skulptuurilooming kujutab peamiselt loomi ja inimesi ning käsitleb üldinimlikke probleeme, ühiskonna pealiskaudsust, obsessiivsust ja egoismi. Tema skulptuurid valmivad segatehnikas, sidudes klassikalisi ja ebatraditsioonilisi materjale. Karlsonil on olnud hulk isik- ja ühisnäituseid nii Eestis kui välismaal. Aastal 2010 oli ta välispraktikal Leonardo da Vinci rahvusvahelise programmi raames Berliinis Veronica Brovalli assistendina. Aastal 2015 tegi Karlson koostööd Sarah Lucasega Lucase isiknäituse „I Scream Daddio” jaoks Veneetsia Biennaali Briti paviljonis. Karlson soovib kunstnikupalga toel keskenduda erinevatesse töös olevatesse projektidesse – isik- ja ühisprojektid ning residentuurid. 

Tanja Muravskaja (1978) on Tallinnas elav ja töötav fotokunstnik. Muravskaja on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonnas aastatel 2002-2010 ja jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis. Ta on täiendanud end Westminsteri Ülikoolis aastatel 2004–2005 ja õppinud ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Alates 2007. aastast on tal olnud kümmekond isiknäitust nii Eestis kui välismaal. Muravskaja on üks järgmise aasta Köler Prize’i nominentidest. Peamiselt foto- ja videoportree žanris töötav Muravskaja käsitleb loomingus identiteediproblemaatikat globaalsel „postideoloogilisel“ ajastul, nii rahvusüleseid kui ka etnosekeskseid küsimusi külma sõja järgses postsovetlikus ruumis. Muravskaja soovib kunstnikupalga toel süvendatult jätkata töös olevaid projekte – erinevad isik- ja ühisnäitused ning trükised.

Tõnis Saadoja (1980) on Tallinnas elav ja töötav maalikunstnik. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 2004. aastal maali erialal ja kaitses 2006. aastal magistrikraadi Ida–Londoni ülikoolis Inglismaal. Peamiselt fotorealistliku maalijana tuntud kunstniku loomingusse kuuluvad ka fotoinstallatsioonid ning 2011. aastal ilmunud raamat „Urmas Ploomipuu valge maja” ja laemaal Teater No99-s. Saadoja loomingu moodustavad fotograafilisel kujutisel põhinevad maaliseeriad, mis seovad mehaanilise kujutise maalitehnilise konteksti ja esitusviisiga. Saadojat huvitab võrdluse tekitamine erinevate foto ja maalitehnikate vahel, kus kompaktne tulemus laiendab valitud temaatilist konteksti. Saadoja on pälvinud kolmel korral Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemia (2011), Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (2013) ning Konrad Mägi preemia (2015). Saadoja soovib kunstnikupalga toel tegeleda süvenenumalt loominguga.

Valimiskomisjoni kuulusid: Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus).

2015. aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Kaido Olele, Anu Vahtrale, Mark Raidperele, Marge Monkole ja Kris Lemsalule. Marge Monko loobus kunstnikupalgast 2017. aasta septembris seoses tööle asumisega Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonna professorina ja alates 2017. aasta oktoobrist sõlmis kunstnike liit seetõttu kunstnikupalga töölepingu pingerea alusel Jass Kaselaanega.

2016. aasta lõpus määras komisjon taotluste alusel kunstnikupalga järgnevaks kolmeks aastaks Dénes Farkasele, Kiwale (Jaanus Kivaste), Flo Kasearule ja Jaanus Sammale.

Avalduste esitamise tähtajaks novembri lõpus laekus Eesti Kunstnike Liidule 37 taotlust. Kunstnikupalgale võisid vastavalt kriteeriumitele kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks ei ole vajalik kuulumine loomeliitu ja kandideerida võisid Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: