Selgusid Kristjan Raua preemia laureaadid ({{commentsTotal}})

{{1526366940000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Selgusid Eesti vanima kunstipreemia, 46. korda välja antava Kristjan Raua preemia laureaadid, kelleks sel korral olid Art Allmägi, Leonhard Lapin, August Künnapu ja Mall Paris.

Kristjan Raua nimelise preemiaga tunnustati nelja kunstnikku:

Art Allmägi (1983) kõrgetasemeliste isiknäituste "Paint it Black I" Draakoni galeriis ja "Paint it Black II" Tartu Kunstimuuseumis eest.

Art Allmägi on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kuulub klassikalist modelleerimist valdava ja selle võimalusi kasutava noorema põlvkonna skulptorite hulka. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos. Auhinnatud isiknäitused ammutasid inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.

Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd ning on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala (2008) ning Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala magistriõppe (2011).

Leonhard Lapinit (1947) pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku, arhitekti, kirjaniku ja õppejõuna ning mahuka ülevaatenäituse "Tühjus ja ruum" eest Kumu kunstimuuseumis.

Leonhard Lapin on sõjajärgse eesti kunsti üks olulisemaid autoreid. Lõpetanud küll 1971. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri eriala, on Lapini tegevus Eesti kunsti- ja kultuuriväljal laiahaardelisem – ta tegutseb kujutava kunstniku ja tegevarhitektina, võtab sõna kultuuriteoreetilistel ja päevakajalistel teemadel, kirjutab proosat ning luulet.

Lapin alustas aktiivse loomingulise tegevusega 1960. aastatel, tegutsedes koos noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga popkunsti rühmituses SOUP "69.

Kui nõukogude korra tingimustes oli Lapin vabakutseline arhitekt ja kunstnik, siis 1990. aastatest alates pühendas ta end paljuski õppetööle, juhendades noori kunstnikke ja arhitekte algul erinevates Soome kõrgkoolides ja alates 1995. aastast professorina Eesti Kunstiakadeemias. 1991–2003 oli Lapin ajakirja "Ehituskunst" peatoimetaja. Kõiki neid tegevusi on saatnud aktiivne kunsti- ja arhitektuuriloome, aktiivne isiknäituste korraldamine ja grupinäitustel osalemine.

"Kui ma olin noorem, siis ma lähtusin ju teatud suundadest ja trendidest. Näiteks pop art'ist või konstruktivismist ja nii, aga mida vanemaks ma olen saanud, seda vabamaks ma olen muutunud nende kõrvalmõjude suhtes. Mind absoluutselt ei huvita, mis mood praegu on, ühesõnaga, näiteks noored harrastavad kontseptualismi, mina tegelesin kontseptualismiga juba 70ndate alguses," rääkis Lapin "Aktuaalsele kaamerale".

August Künnapud (1978) särava ja isepäise maaliloomingu eest.

August Künnapu on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1996–1997), Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri (1997–2002) ja Londonis Slade'i kunstikoolis kunsti (2000). 2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja 2009. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige. 2007. aastal pälvis ta Konrad Mäe maalipreemia. Näitustel esineb Künnapu alates 1996. aastast, isiknäitusi on olnud väljaspool Eestit veel Manilas, Berliinis, Riias ja mujal.  August Künnapul  on loomingus mitmeid erinevaid lemmikteemasid – sportlased ja rahvatantsijad, kassid ja koerad, arstid ja arhitektid ning palju muud. Künnapu teostes võib näha mõjusid kubismist, art deco'st, retrost ja popkunstist. See kõik kokku loob efektselt mitmenäolise tulemuse, kus petlikule naivismile lisaks on ka psühholoogilist sügavust ja traagikat.

"Võib-olla mu loomingus on aastakümnete jooksul olnud nähtavad lihtsad kujundid, või ma ei ole läinud keeruliseks. Selline positiivne alge ja teatav kirglikkus. Soojus ja positiivne huumor on see, mida ma kunstis hindan. Peale selle hindan isikupära, et kui ma lähen mõnda kunstisaali, kus on mingi suurem ülevaatenäitus, siis minu arvates võiks olla saja meetri pealt hoomatav, et kes on töö autor," rääkis Künnapu "Aktuaalsele kaamerale".

Mall Parist (1954) järjekindla, tundliku ja veenva esteetilise maalikeele loomise ning isiknäituste "Lift" Draakoni galeriis ja "Sinine äär" Toompea lossi kunstisaalis eest.

Mall Paris on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) maalikunsti osakonna 1984. aastal ja esineb näitustel alates 1981. aastast. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Maalikunstnike Liidu ja Akvarellistide Ühenduse liige. Paris on osalenud arvukatel ühisnäitustel Eestis ja välismaal ning korraldanud mitmeid isiknäitusi. Mall Paris on üks järjekindlamaid puhta abstraktsionismi ja minimalistliku maali viljelejaid Eestis, poetiseerides end ümbritsevat tagasihoidlikult, kuid samas järjekindlalt ning veendunult.

Preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

Neli võrdväärset preemiat netosuurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas 16. mail 2018 kell 17.00. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: