Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad ({{commentsTotal}})

{{1495176600000 | amCalendar}}

Täna hommikul andis kunstnike liit teada 2017. aasta Kristjan Raua nimelise preemia võitjad: neid on neli võrdväärset preemiat, mis antakse üle täna kell 16 Tallinna Raekojas. Võitjad valis kunstnike liidu volikogu ja Tallinna linna esindajaist koosnev žürii.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – tänavu jagatakse seda juba 44. korda. Preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

VÕITJAD:

Harry Liivrand (sündinud 1961): kõrgetasemelise kuraatoritöö eest eesti kaasaegse kunsti tutvustamisel Saksamaal aastatel 2011–2016.

Harry Liivrand õppis aastatel 1967–1979 kunstikallakuga Tallinna 46. Keskkoolis ning astus seejärel Tartu Riiklikku Ülikooli, mille lõpetas 1984. aastal ajaloolasena, spetsialiseerudes kunstiajaloole. Aastatel 1984–1993 töötas Eesti Kunstimuuseumis vanemteadurina. Eesti iseseisvuse taastamise järel asus tööle ajakirjanduses, töötades ajalehes Hommikuleht. Aastatel 1991 ja 1994–2008 töötas ta Eesti Ekspressi kunsti- ja kultuuritoimetajana. Samaaegselt töötas ta ka kuraatorina Tallinna galeriides Deco (1994–1998) ja Viviann Napp (2002–2006). Aastatel 2008–2011 töötas Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone juhatajana. Aastatel 2011–2016 Berliinis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas kultuuriatašeena töötades tutvustas Harry Liivrand enam kui neljakümne näitusega siinsete kunstnike loomingut rahvusvahelisele publikule.

Mare Mikoff (1941): kõrgetasemelise ja mahuka isiknäituse eest Tartu Kunstimuuseumis.

Mare Mikoff on alates 1970. aastate esimesest poolest tegutsenud aktiivselt skulptorina. Ta õppis vaheaegadega 1961–1971 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri ning 1962–1964 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu. Mikoff on enamiku elust olnud vabakutseline kunstnik, kuid on episoodiliselt töötanud ka restauraatorina, kunstikombinaadi ARS monumentaalateljee peakunstnikuna ja Tallinna linnakunstnikuna. Alates 1997. aastast on ta olnud skulptuuriõpetaja kunstiakadeemias ja 2007. aastast Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Tartu Kunstimuuseumi näitus „Mikoff. Skulptuurid“ koondas kunstniku tippteoseid läbi viie aastakümne, tutvustades ka eksperimentaalseid installatsioone 1990. aastatest ning poliitiliselt pingestatud uut ruumilist loomingut.

Kadri Mälk (1958): isiknäituse “Testament” eest Niguliste muuseumis koos senist loomingut ning loometeed koondava raamatuga. Teedrajava tegevuse eest ehtekunstniku ja õppejõuna.

Kadri Mälk alustas õpinguid 1977. aastal Tartu Kunstikoolis ning lõpetas 1986. aastal Tallinna Kunstiülikoolis, õppides Leili Kuldkepi käe all. Aastatel 1986–1993 töötas Mälk vabakunstnikuna. 1993. aastal siirdus ta Lahti Kujunduskunsti Instituuti, õpingud lõpetas Bernd Munsteineri kivilõikeateljees Saksamaal. Aastast 1996 on ta ehte- ja sepakunsti osakonna juhataja ja professor Eesti Kunstiakadeemias. Kadri Mälk on rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuim esindaja. Niguliste Muuseumis toimunud isiknäitusel „Testament“ eksponeeris kunstnik viimaste aastate ehteloomingut. Näitusega paralleelselt ilmunud samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers. Raamatu kujundasid Asko Künnap ja Andres Rõhu, raamatu toimetaja on Tamara Luuk.

Tiiu Pallo-Vaik (1941) kõrgetasemeliste isiknäituste “Puudutus” Vabaduse galeriis ja “VaikElu” Vaal galeriis eest.

Tiiu Pallo-Vaik õppis aastatel 1961–1967 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis maalikunsti erialal. Tiiu Pallo-Vaik kuulub kunstnike generatsiooni, mis muutis Eestis 1960. aastate lõpul oluliselt arusaamu kujutava kunsti olemusest. Ta kuulus kunstirühmitusse ANK 64, luues abstraktset, aga ka sürrealismi ja pop-kunsti mõjudega maalikunsti. Tiiu Pallo-Vaik kasutab maalijana nii õli- kui ka akvarellitehnikat, täiendades maalilisi visioone kollaaži ning autoritehnikatega. Vaal galeriis toimunud näitusel „VaikElu“ eksponeeris kunstnik akvarelle aastatest 1978–2015 ja õlimaale, Vabaduse galerii näitusel „Puudutus“ Ahvenamaa reisidest inspireeritud uut akvarelliloomingut.

2017. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 40 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Merike Alber, Anu Allas, Artishoki biennaal, Roberta Einer, Indrek Grigor ja Kunstiministeerium, Jüri Hain, Sirje Helme, Anu Kalm, Alice Kask, Kiwa, Karel Koplimets, Andres Kurg, Kaarel Kurismaa; Neeme Külm, Taavi Talve ja Krista Mölder; Ivi Laas, Kris Lemsalu, Harry Liivrand, Tamara Luuk, Lylian Meister, Aarne Mesikäpp, Mare Mikoff, Marge Monko, Kadri Mälk, Mall Nukke, Pilvi Ojamaa, Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak, Kaido Ole, Tiiu Pallo-Vaik, Anneli Porri, Laura Põld, Liis Pählapuu ja Liina Siib, Rein Raamat, Uno Roosvalt, Gregor Taul, Peeter Talvistu, Tiiu Talvistu, Anna-Stina Treumund, Andreas Trossek, Maria Valdma. 

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas reedel, 19. mail 2017 kell 16.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Jaak Kangilaski, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre, Jaanus Samma.

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: