Selgusid Kristjan Raua preemia võitjad ({{commentsTotal}})

{{1463470251000 | amCalendar}}

Eesti vanima kunstipreemia laureaatideks said neli kunstnikku, kellele antakse igale 2240 eurot.

Kristjan Raua preemiat annavad ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2016. aastal esitati Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 42 kunstnikku ja kunstnike kollektiivi: Ingrid Allik, Jüri Arrak, Rael Artel, Andrei Balašov, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Nils Hint, Jaak Kangilaski, Edith Karlson, Flo Kasearu, Katariina Gild, Marko Kekišev, Kiwa, Eve Koha, Peeter Krosmann ja Nadežda Tšernobai, Kaarel Kurismaa, Peeter Kuutma, Marco Laimre, Kris Lemsalu, Lola Liivat, Holger Loodus, Raul Meel, Marko Mäetamm, Lennart Mänd, Katja Novitskova, Ragne Nukk, Mall Nukke, Mall Paris, Erika Pedak, Kadi Polli, Laura Põld, Jaan Pärn, Rein Raamat, Toomas Rein, Mari Relo-Šaulys ja Adolfas Šaulys, Grethe Rõõm, Jaanus Samma, Aivar Simson ja Paul Mänd, Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, Andres Tali, Annika Teder, Heldur Viires, Marje Üksine.

Vastavalt preemia statuudile Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusele on 43. Kristjan Raua nimelise preemia laureaadid:

Nils Hint (1986) sepise ja ehte humoorika ühendamise eest nõukogudeaegse pärandi uuskasutusega isiknäitusel "Küte" HOP galeriis.

Nils Hint on sepp ja ehtekunstnik, kelle looming on leidnud laia kajastuse ja vastuvõtu ka rahvusvaheliselt. 2015. aastal oli ta kaasatud mitmesse näituseprojekti: "Tool, Jewelry and Weapon" Stockholmis kooslusega Daughters of Chaos ja "Protsess" Urve Küttneriga

Tallinna Linnagaleriis. Tema teosed valiti 2015. aastal ka mainekale, 67. korda toimunud ehtekunsti suursündmusele "Schmuck" Münchenis. Nils Hint juhib dotsendina Eesti Kunstiakadeemias sepise õppesuunda.

 

Jaak Kangilaski (1939) aastakümnete pikkuse panuse eest eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse.

Jaak Kangilaski on Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi ja kindlasti ka üks teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid, tema roll kunstihariduse kujundamisel ja juhtimisel on hindamatu. Ta on Boris Bernsteini kõrval üks eesti kunstiteaduse teoreetikutest, kes on mõtestanud paljusid kunstimaailma probleeme ning arutlenud nende üle mitmete humanitaarteaduste uusimate teoreetiliste diskursuste vaatepunkte kriitiliselt rakendades. Kangilaski sulest on ilmunud mitmeid olulisi teaduspublikatsioone ja arvustusi, mis on aidanud mõtestada 20. sajandi kunsti ja kunstiteooriat.

"Minu töö ongi olnud kunsti levitamine - olen pidanud loenguid sadades, kui mitte tuhandates," ütles Kangilaski "Aktuaalsele kaamerale". "Tõsi on muidugi see, et uue kunstiga ma pole nii kursis, aga selle levitamise eest peavad seisma selle põlvkonna inimesed."

Peeter Kuutma (1938) Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sarjas toimunud isiknäituse "Klassikud. Peeter Kuutma" ja näitusega kaasnenud mahuka kataloogi eest.

Peeter Kuutma on mitmekülgse, mahuka ja stabiilselt kvaliteetse loomingulise tegevusega tekstiilikunstnik, kes on osalenud näitustel juba 1960. aastatest. Ta on tegelenud nii trükikangaste kui ka seina- ja põrandavaipade kujundamisega, olles sageli hinnatud partner sisearhitektide poolt. Kuutma on tuntud geomeetrilise käsitluslaadi poolest, tema vaibad on ühtaegu dekoratiivsed, samas alati pingestatud kindla sõnumiga. Tema kujundatud on muuhulgas nii Tallinna Postimaja nõupidamiste saali „Sidevaip“ (1985) kui ka Toompea lossi Riigikogu põrandavaibad (1996-2003) ning hulgaliselt trükikangaid erinevatesse avalikesse ruumidesse.

 

Jaanus Samma (1982) veenva ja sugestiivse isiknäituse "NSFW. Esimehe lugu" eest 56. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil.

Jaanus Samma on mitmekülgne nüüdiskunstnik, kes valdab oskuslikult erinevaid meediume. Ta suudab tundlikult avada olulisi ja vähekäsitletud teemasid ning nüüdiskunsti vahenditega edasi anda ajaloolist narratiivi. Samma uurib oma loomingus väljapaistva süvenemisega ajalugu üksikisiku eluloolise jutustuse kaudu, tuues avaneva traagika vaatajale ebamugavalt lähedale.

 

Neli võrdväärset preemiat suurusega 2240 eurot ja Enn Johannese kujundatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas kolmapäeval, 18. mail 2016 kell 16.00.

Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. Nimetagem siinkohal üksnes mõningaid paljudest: Richard Kaljo, Lepo Mikko, Voldemar Vaga, Bruno Tomberg, Anu Raud, Jaak Soans, Kaljo Põllu, Malle Leis, Kadri Mälk, Jaan Toomik, Priit Pärn, Kaido Ole, Liina Siib, Ivo Lill, Tanel Veenre.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: