Saadoja ise ütles "Aktuaalsele kaamerale", et näitus on miniatuurne skaala tema isikliku maaliruumi ulatusest. Selle ühes otsas on abstraktne ning teises fotorealistlik stiil.

"Ma üritan siin näitusel mängida erinevates helistikes erinevates kategooriates ja otsida enda mingisuguseid piire, aga ma arvan, et see vaatamisviiside paljusus, mida ma üritan, tuleneb tegelikult kaasaegsest pildikultuurist ja sellest, kui palju me iga päev puutume piltidega kokku, aga kuivõrd ühtemoodi me neid pilte vaatame. See paljusus, kihilisus ja mitmeplaanilisus - sellele ma tahaks tähelepanu juhtida," ütles Saadoja.

Sinna vahele on mahutatud romantiline loodusaal, mis on koopia kujul tulnud näitusele 19nda sajandi keskpaigast. Kunstniku maalitehnilised otsingud kasutavad kohati romantismiajale omast imetlust ja sentimentaalsust pildi ja kujutise suhtes. Hüperrealismi aegne detailiarmastus toob aga sisse teatud masinlikkuse ja abstraktsuse.