Eesti eesistumine Euroopa Liidus ja Eesti Vabariik 100 tähistamine loovad erilisi võimalusi ka siinse kunsti näitamiseks välismaal. Nii on Eesti Kunstimuuseumi lähiaastatel vedada mitu kõlavat näituseprojekti, mis teevad Eesti kunsti nähtavaks Brüsselis, Roomas, Pariisis, Moskvas, Nantes’is jm.

Neist aastatesse 2017 ja 2018 plaanitud ambitsioonikatest välisnäitustest on tänaseks kaks juba realiseerunud. Sel sügisel, 14. septembrist kuni 12. novembrini, näeb Brüsselis Bozari kunstikeskuses kunsti ja uute meediate suhteid vaatlevat näitust "Ekraani arheoloogia. Eesti näide". Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraatori Eha Komissarovi idee järgi kokku pandud väljapanek seob omavahel nõukogudeaegsed ekraanikunsti eksperimendid (Juri Sobolevi ja Tõnis Vindi näitel) ning kuus teost tänase noorema põlvkonna kunstnikelt (Paul Kuimet, Taavi Suisalu, Marge Monko, Sigrid Viir, Ivar Veermäe, Katja Novitskova).

Nõnda meenutab "Ekraani arheoloogia" ühelt poolt kunsti ajaloolist rolli Eesti kui IT-pioneeri rahvusvahelise kuvandi kujunemises, kuid tegeleb samas ka uue meedia olemusega – arusaamisega ekraanist kui võimalusterohkest, aga manipuleerivast keskkonnast.

Näituse toimumispaik, Brüsseli südames asuv kaunite kunstide keskus Bozar on pika ajaloo ja maineka arhitektuuriga hoonekompleks (kavandatud peale Esimest maailmasõda Belgia kuulsa art nouveau arhitekti Victor Horta poolt), mis lisaks suute kunstinäituste korraldamisele pakub pinda muusikale, filmile, teatrile ja tantsule. Ka Eesti näitus "Ekraani arheoloogia" kujunes osaks kohapealsest elektroonilise kunsti festivalist ja haakus Bozarile omase tiheda, erinevates žanrites ja formaatides kunstisündmuste programmiga. Kõige olulisem kompliment Eesti kunstnikele ja kuraatoritele on aga ehk see, et "Ekraani arheoloogia" avab esimese näitusena nn BozarLabi ruumid – ajaloolise Bozari hoone värskelt remonditud tiiva, mis mõeldudki tegelemiseks just meediakunstiga.

Loe näitusest põhjalikumalt Estonian Arti erinumbrist.

Brüsseli kõrval on teine Euroopa linn, kust praegu Eesti kunsti näitust otsida, kindlasti Rooma. 9. oktoobril avati Roomas, otse Borghese galerii ja Etruski muuseumi vahel laiuvas monumentaalses Riiklikus Moodsa Kunsti Galeriis (Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea) Konrad Mäe maastikumaalide näitus (kuraator Eero Epner), mis jääb külastajatele avatuks 28. jaanuarini 2018.

Konrad Mäe näituse avamine Roomas 9. oktoobril. Autor: Meeli Küttim

Suurnäitus Roomas on oluline samm väärtustamaks ja mõistmaks Konrad Mäe loomingut, kes ise 20. sajandi alguses Itaalias rändas ja maalis. Esmajoones on see aga märgiline näide rahvuslikust kunstiekspordist. Kui Soome muuseumidel teeb välisnäituste korraldamise võimalikuks vähemalt kahe rahvusvaheliselt hinnatud klassiku – Tove Janssoni ja Alvar Aalto – olemasolu, siis Eestil on siin veel kõvasti arenguruumi. Konrad Mäe tippteoseid hõlmava näitusega kaasneb itaaliakeelne kataloog, erakoguja Enn Kunila initsiatiivil lausa kolmes keeles väljaantud Konrad Mägi elulugu, peagi ka eestikeelsena ilmuv lasteraamat ja postmark. Kui siia lisada veel prominentne avamispäev koos EV presidendi kohaloluga on tegemist kõige tõsisema "eksportpakendiga", mis ühele Eesti kunstnikule on kunagi osaks saanud.

Mõlemad näitused tulevad järgmisel aastal tagasi Eestisse ja saavad teatava edasiarendusena nähtavaks Kumus: suvel 2018 eksponeerib Kumu kaasaegse kunsti galerii täiendatud versiooni "Ekraani arheoloogiast" ja sügisel 2018 avaneb kolmanda korruse saalides Eesti publikule mõeldud näitusevariant Konrad Mäe loomingust.