Galerii: noore kultuuritegelase preemia pälvis kunstnik Katja Novitskova ({{commentsTotal}})

27. novembril andis president Kersti Kaljulaid kunstnik Katja Novitskovale üle presidendi kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia.

Katja Novitskova (sündinud 1984) tööd keskenduvad internetijärgse kunsti praktikatele, kus põhilisteks teemadeks on meedia mõju maailmale, tehnoloogia ja evolutsioon, vahendas "Aktuaalne Kaamera."

Värsket laureaat ütles, et kaasaegne kunst ei peagi kõigile meeldima ega arusaadav olema. "Pigem vastupidi, tuleb leida midagi, mis oleks müsteerium. See peaks olema nagu uuele planeedile lendamine. Kui kunst on koheselt kõigile arusaadav, tähendab see, et tegu pole hea kunstiga," leidis ta.

Tema esimene isikunäitus avati 2013. aasta alguses Berliini galeriis Kraupa-Tuskany Zeidler, näitus kandis nime "Macro Expansion". Pikka aega oligi ta tuntud eelkõige välismaal, Eestis on tema töid näidatud peamiselt Kumu kunstimuuseumis, 2018. aasta alguses avatakse seal ka tema esimene isikunäitus Eestis.

2017. aastal esindas Katja Novitskova Eestit 57. Veneetsia kunstibiennaalil Kati Ilvese kureeritud näitusega "Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud". Samuti lõi ta tänavu kaasa Helsingis Kiasma kunstimuuseumis suurnäitusel "ARS17".

Novitskova on aastate jooksul õppinud nii Tartu Ülikoolis semiootikat, Saksamaal Lübecki ülikoolis digitaalset meediat kui ka Amsterdamis Sandbergi instituudist graafilist disaini. Rahvusvaheline kunstiportaal Artnet valis ta 2016. aastal 50 Euroopa kõige huvitavama kunstniku hulka.

Preemia on mõeldud kuni 35-aastastele Eesti kultuuritegelastele, kelle saavutused on leidnud laialdast tunnustust või kelle looming ning kunstiline tegevus on oluliselt kaasa aidanud Eesti riigi ja kultuuri tutvustamisele maailmas. Noore kultuuritegelase preemia suurus on 5000 eurot ja seda antakse välja 2002. aastast. Viimati sai preemia helilooja ja dirigent Pärt Uusberg (2016).

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: