Brüsseli südalinnas asuv kultuurikeskus Bozar pidi jaanuaris 2018 võõrustama suurt Eesti kunstinäitust. Brittide soov Euroopa Liidust lahkuda ja Eesti valitsuse valmisolek võtta eesistumise teatepulk üle pool aastat varem pööras kogu kultuuriprogrammi segamini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mis tähendas, et kõikide eesistujamaadele näitus Bozaris jääb ära või tuleb asendada millegi kiire abivariandiga. Abivariant, kui seda nii võib nimetada, on teie ees. Näitus "Ekraani arheoloogia. Eesti näide" avab täna õhtul Bozari uue meediakunsti labori," ütles kuraator Eha Komissarov.

Komissarov selgitas, et tegu on väga kontsentreeritud digitaalse meedia näitusega, millest võtab osa kaheksa kunstnikku. "Tulemus on fantastiline, intelligentne, huvitav ja eripalgeline väljapanek, mida võib-olla suure maalinäitusega ei olekski saavutanud," tõdes kuraator.

Näitusel on esindatud Taavi Suisalu, Sigrid Viiri, Paul Kuimeti, Marge Monko, Ivar Veermäe ja Katja Novitskova teosed.

Eestlastega on hea töötada, ütles Bozari kultuurikeskuse projektijuht. "Mulle meeldib eestlaste puhul väga see, et kui nad ütlevad, et midagi tuleb valge, siis tulebki valge. Nad ei ütle kolme kuu pärast, et tahaks ikka roosat. Nad on väga otsekohesed ja nende peale saab loota," lausus projekti koordinaator Frederik Vandewiele.

Aasta 2017 on Eesti kunstile ebatavaline aeg, ütles KUMU direktor Kadi Polli. "Me teeme suuri rahvusvahelisi Eesti kunsti näitusi, mida pole kunagi õnnestunud nii teha. Et tuua kaasaegne Eesti kunst Brüsselisse Bozari on esimene suurte näituste reas. Aga kohe oktoobris on avanemas Konrad Mägi näitus Roomas ja sealt edasi suur Balti sümbolismi spektaakel Orsay muuseumis Pariisis," kirjeldas ta.