Üks probleem, mis vaevab suurt osa uuemast drum and bass'ist, on jäikus. Üheksakümnendatel alustas see žanr ikka plastilise ja voolavana, aga aeg on teinud oma töö. Näiliselt üsna raamitud mudel - trummid ja bass - andis toona võimaluse teha ükskõik mida, see oli uue aja jazz (Roni Size "New Forms" on siiani parimaid jazzplaate, ausõna!).

Nüüd on drum and bass enamuses nagu plahvatusohtlik tuumapomm - loo algul õrritatakse kuulajat millegi pisut pehmemaga, aga siis lendab kõik õhku, pole ruumi hingata ega loosse sisse elada, trummimüdin lämmatab ja kainel inimesel pole selle muusikaga midagi teha. Vaja on kangeid narkootikume, et uut trummi-bassi üle elada.

Ja siis tulevad sellised tüübid nagu Blocks & Escher ja teevad plaadi "Something Blue", mis on täiesti teine maailm. Nad ei kuulu praegusesse trummi-bassi loogikasse, vaid astuvad välja mõttelisest ajamasinast ja teevad moodsat muusikat vanade reeglite järgi. Nende album sobitub plaadifirma Metalheadz kuldaega ja seda annab võrrelda Goldie debüütalbumiga "Timeless", mis on siiani jäänud ületamatuks verstapostiks.

Õhuline ja mõtlik, kus trummid viivad rändama ja jutustavad oma lugu, mitte ei toimi funktsionaalse "karga nüüd hullumeelselt" vahendina. Muidugi, "Something Blue" ei seisa täiesti eemal tantsupõrandast, lood "Your Ghost" ja "Wings" leiavad seal kergesti oma koha, kuid pigem on Blocks & Escher vorminud hea tervikplaadi. Tempod vahelduvad, emotsioonid lendavad siia-sinna ja see kõik on värviline ja põnev, mitte ühetaoline tuim tagumine.

Plaat, mis ehitab tantsumuusika raamides oma maailma, julgeb ületada piire ja olla väljendusrohke. "Something Blue" peaks olema ka heaks kinnituseks sellest, et kuigi väärt trummi-bassi plaate tuleb tikutulega taga otsida, siis ei tasu lootust kaotada, sest võib siiski leida häid asju.