Külastajaid juhib ainulaadne e-giid ning lisaks inimsusevastastele kuritegudele jutustavad väljapanekud elust Nõukogude Eestist, väliseestlate saatusest, iseseisvuse taastamisest ja vabaduse väärtustamisest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muuseumi alumisel korrusel, kus varem olid hoidlad, on nüüd küüdivagun, mis on rajatud küüditamise tõttu tühjaks jäänud Järvamaa talu laudadest. Vaguni seinal on 1949. aastast pärit 12-aastase tüdruku joonistus sellest, mida ta vagunis nägi. Otse küüdivagunist viib ukseava vangilaagrisse, kus on väljas käsitööesemed, mille meisterdamine aitas vangidel lootust hoida.

Mõned sammud edasi avaneb ühe maja kpööningult leitud kirjade ja fotode kaudu aga justkui Eesti Anne Franki lugu, mis jõudis muuseumisse eelmisel aastal.

Eestlaste põgenemislugu kirjeldavad haruldased kaadrid 1944. aastast, viimasest põgenikepaadist Triina, mille pardal oli mitmeid Eesti kirjanikke nagu Marie Under, August Gailit, Artur Adson. Neid kaadreid näeb muuseumis esmakordselt.

Eesti programmeerijate loodud e-giid saab aru, kus ajaloohuviline parasjagu asub ning räägib vastava loo. Üllatused aga jätkuvad, kui muuseumist saab kunstisaal ja vabadusest kutsub mõtlema kunstnik Kaido Ole, kelle loodud mees ja naine liiguvad teineteise poole, püüdes leida tasakaalu.