Režissöör Jaan Tootsen sõnas, et tema arvates näitab dokumentaalfilm "Vello Salo. Igapäevaelu müstika" vanakssaamise ilu. "Minu jaoks on see hästi rõõmus ja lohutav film, et teha filmi preestrist ja vembumehest Vello Salost, kes on tõeline fenomen," ütles ta "Ringvaates" ja lisas, et see, et filmis on sees ka elu viimase peatüki hõng, on tema arvates just meeldiv. "Inimesed võiksid iga päev mõelda, mis see isiklik surm on ning mis saab edasi."

"Vello Salo on elanud ära väga värvika elu ning ta on öelnud väga ilusti, et mida vanem seda, parem, mida vanem, seda targem, sest kuigi me kehalt jääme vanaks ja väetiks, siis tegelikult vaimus saame me kasvada lõpmatult," kinnitas Tootsen ja nentis, et kaks aastat tagasi ootas Vello Salo surma, aga siis mingil hetkel ta väsis ära. "Nüüd kaks aastat hiljem on ta tohutult reibas ning just sel suvel on ta nagu päikesepatarei, kes on end kloostriaias täis laadinud."

"Iga inimene teeb mingil hetkel läbi väikese depressiooni, on ikka neid hapraid hetki elus, kus sa mõtled, kuidas edasi," mainis režissöör ja tõdes, et tema arvates on Vello Salo sellest välja kasvanud. "Ma ei tahaks, et see surmamoment jääks pinnale, sest film on väga punk, esimene pool on nagu rock'n'roll, eriti kui me käisime temaga koos Itaalias, see on nagu road movie, teine pool on mõtlikum."

Tootseni kinnitusel on Vello Salo ühelt poolt vembumees, teiselt poolt preester, aga paradoks on selles, et üks ei kahjusta teist. "Tema religioosne mõõde tuleb seda paremini esile, et temas on trikster ning inimesed austavadki teda just selle järgi, et ta julgeb neid trikke teha."