Pärast omapäraseid itaalia makaronivesterne - "Peotäis dollareid" (1964) ja "Mõne dollari pärast" (1965) - polnud miski enam endine. Vestern žanrina oli saanud teise mõõtme ja kuigi kriitika ei tahtnud filmides esinevast lausvägivallast esialgu midagi kuulda, siis ometigi jooksis publik nii siin- kui ka sealpool ookeani nendele tormi. Filmide peakangelasi kehastanud Clint Eastwoodi Nimetu Mehe tegelaskuju iseloomustavad esemed – sigarillo, pontšo ja laia äärega kaabu – said aga 1960ndate noorte stiilietalonideks ja ääretult popiks.

1966. aasta suvel filmitud "Hea, halb ja inetu" pani punkti triloogiale ja see kinnistas lõplikult nii Eastwoodi, režissöör Sergio Leone kui ka muusika autori Ennio Morricone legendimaine filmikunsti ajaloos. Linateose tegevus toimub kodusõja ajal ja jälgib kolme meest. Eastwood kehastab seekord küll valelikku, kuid näilikult "head" pearahakütti, kes püüab korduvalt kinni ja laseb seejärel vabaks oma relvavenna "inetu" (Wallach), et sedasi kruvida üles tema pea eest välja pandud preemiasummat. Vangi sattunud, tuleb neil tegemist teha julma "halvaga" (Van Cleef), kes tahab jõuda jälile meeste poolt kiivalt hoitud saladusele mahamaetud varandusest.

Rohkem kui süžee ise, huvitas Leonet filmi tegemise juures loo komponeerimine, kus ta maalikunsti kombel kasutas äärmusteni viidud suurplaane ja radikaalseid montaaživõtteid, mis Ennio Morricone legendaarse muusika rütmis teeb sellest visuaalse naudingu. Filmi ühest kuulsamast episoodist, kus kangelased peavad maha kolmikduelli vanas kirikuaias, on saanud kaasaja üks matkitumaid stseene.

Linateosest on tehtud tänaseks ka mitmeid uusversioone, kuid rohkem kui 50 aastat tagasi ilmavalgust näinud "Hea, halb ja inetu" on jäänud kordumatuks oma ainulaadse nägemusega vesternist kui žanrist. Populaarse filmiandmebaasi IMDb reitingute andmetel seisab teos kõigi aegade parimate filmide TOP 10-s kõrgel üheksandal kohal.

"Hea, paha ja inetu" on ETV2 eetris 18. jaanuaril kell 21:30.